Kogumispõhimõtted ja kogude korraldamine

1. MUUSEUMI MISSIOON, AJALUGU JA TOIMEPÕHIMÕTTED

1.1. Missioon

1.2. Lühiülevaade muuseumi loomisest ja muuseumikogu kujunemisest

1.3. Muuseumikogu

1.4. Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

1.5 Muuseumi koostöövõrgustik

1.6. Muuseumi tegevust reguleerivad ja mõjutavad õigusaktid ning strateegilised dokumendid

2. MUUSEUMIKOGU TÄIENDAMINE

2.1. Kogumise eesmärk

2.2 Teiste sarnaste tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

2.4. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

2.5. Muuseumikogu hetkeseis ning täiendamisvajaduste ja juurdekasvuvõimaluste analüüs

2.5.1 Arheoloogiakogu (tähis A)

2.5.2 Arhiivdokumendikogu (tähis ArD)

2.5.3 Arhiivraamatukogu (tähis ArR)

2.5.4 Ajalookogu (tähis Aj)

2.5.5 Etnograafiakogu (tähis E)

2.5.6 Fotokogu (tähis F)

2.5.7 Numismaatikakogu (tähis N)

2.5.8 Kunstikogu (tähis K)

2.5.9 Looduskogud:

2.5.10 Auvistekogu (tähis Av)

2.5.11 Abikogu (tähis TA)

2.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid

2.7. Juurdekasvuvõimaluste analüüs

2.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

2.9. Museaalide väljaarvamine

3. MUUSEUMI KOGU DOKUMENTEERIMINE

3.1. Dokumenteerimismeetod

3.2. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

3.3. Dokumenteeritavad tegevused, rollid ja vastutus

3.3.1. Objektide vastuvõtt

3.3.2. Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine

3.3.3. Inventuur

3.3.4. Säilitusprotseduurid

3.3.5. Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiule võetud asja tagastamine

3.4. Retrospektiivne dokumenteerimine

4. MUUSEUMIKOGU KASUTAMINE

4.1. Vastutus

4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon

4.3. Digiteerimise põhimõtted

5. SÄILITAMINE

5.1. Rollid ja vastutus

5.2. Säilitustingimused

5.3. Säilitustingimuste tagamine

5.4. Turvalisus

6. TOIMEPIDEVUS

6.1. Hädaolukorra lahendamise plaan ja selle rakendamise kord

1. MUUSEUMI MISSIOON, AJALUGU JA TOIMEPÕHIMÕTTED

1.1. Missioon

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muusum (edaspidi Järvamaa Muuseum) kogub, uurib ja säilitab ajaloolise Järvamaaga ja Järvamaa inimese elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtuslikke objekte ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, et väärtustada maakonna ajalugu ja selle kujunemist.

1.2. Lühiülevaade muuseumi loomisest ja muuseumikogu kujunemisest

Järvamaa Muuseum on avatud olnud alates 02.07.2013.a. SA Ajakeskus Wittenstein struktuuriüksus, kasutades lepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu.

1904. aastal asutati Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts. Seltsi asutajad ja eestvedajad

olid apteeker ja linnapea magister O. Brasche, pastor C. Rall, kaupmees A. Stamm ja teised. 31. Juulist 1905. aastast pärinevad esimesed sissekanded Järvamaa Muusemi külalisraamatus.

1906. aastal korraldati esimene ajutine näitus muuseumis Pezoldi akvarellidest. 1912. aastal annetas Paide apteeker magister Oskar Brasche muuseumile väärtuslikeima kogu – üle 200 esemest koosneva Paide vana apteegi sisustuse. 1926. aastal Muinasasjade Alalhoidmise Selts lõpetas tegevuse ja põhikirja järgi anti muuseum üle Eestimaa Kirjandusühingule, kes moodustas sellest Provintsiaalmuuseumi filiaali. Jätkas Paide Rajooni Koduloomuuseumina. Alates 1950.ndast aastast paikneb Järvamaa muuseum endises veterinaarravilas Lembitu tn 5, Paides, kus 1956.a. avati Paide Rajooni Koduloomuuseumi püsinäitus. Järvamaal Albu vallas Vetepere külas avati 1958.a. Muuseumi filiaal – A.H. Tammsaare muuseum, kus 04.12.2002.a. alustas tegevust SA A.H. Tammsaare Muuseum.

1990 a. – 01.07.2013 a. tegutses Järvamaa Muuseum maakonnamuuseumina.

1.3. Muuseumikogu

Muuseumi kogu on kujunenud ajastutele vastavalt ja ajaloolisi prioriteete arvestades.

Muuseumikogu suurus seisuga 01.01.2019

80539 museaali, mis jaguneb 12 alakogu vahel: ajalookogu , arheoloogiakogu arhiivdokumentide kogu , arhiivraamatukogu , auviste kogu, etnograafiakogu , fotokogu , kunstikogu, numismaatikakogu , botaanikakogu, geoloogiakogu, zooloogiakogu ; Muuseaalide liigitamiseks ja leidmise hõlbustamiseks on jaotatud muuseumikogu 55 kollektsiooniks. (selgitused alakogude ülevaates)

1.4. Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

Järvamaa Muuseum on SA Ajakeskus Wittenstein struktuuriüksus, kasutades lepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu.

Töötajaid on kokku 4 , nendest 3 muuseumikogudega seotud töötajat (vastavalt ametijuhendile) : osalise töökoormusega kuraator-koguhoidja (haldab fotokogu), juhiabi-koguhoidja (haldab arhiivdokumendikogu) ja peavarahoidja.

Järvamaa Muuseumi tööd kordineerib SA Ajakeskus Wittenstein juhatuse liige.

Muuseumihoonete kasulik pind on kokku 636 m2, mis jaguneb järgmiselt: ekspositsioon 216m² (sh. Ajutiste näituste saal 42 m2), hoidlad kokku 224 m2, käsiraamatukogu – koduloouurijate teenindamise vaheruum 31 m2 , tööruumid 85 m2, muud ruumid (fuajee, koridorid, tuulekojad, tehnilised ruum) 80m2.

Püsiekspositsioon annab ülevaate Järvamaa looduses esinevatest looma- ja linnuriigi esindajatest, arheoloogilistest leidudest Järvamaal, Järvamaa ja Paide linna ajaloost alates esiajast kuni 20. sajandi 1970.ndate aastateni. Välja pandud esemed ja fotokoopiad kajastavad maakonna ja linna majanduslikku, kultuurilist, hariduslikku ja poliitilist arengulugu.

Muuseumi kogust on deponeeritud etnograafilised esemed SA A.H.Tammsaare Muuseumisse.

Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonnas ( Järvamaa kunstnike maalid ja graafilised lehed).

1.5 Muuseumi koostöövõrgustik

Järvamaa Muuseum on partner Järvamaa haridusasutustele ning väikemuuseumidele. Koostöö Järvamaa ja Paide ning Türi linna koolide ja lasteasutustega: toimuvad muuseumitunnid ; õpilaste kodu-uurimistööde juhendamine ; maakonna väikemuuseumide metoodiline nõustamine.

Lisaks eelpool nimetatud asutustele ja organisatsioonidele lisab vastastikust toetavat mõju koostöö järgmiste institutsioonide ja isikutega:

Tartu Ülikooli Arheoloogia Instituut – püsinäitusel eksponeeritud Järvamaalt leitud arheoloogilised esemed;

Ajaleht Järva Teataja- artiklid Järvamaalt ja Järvamaa Muuseumi kogudest, fotod ajutistest näitustest;

Eesti Muinsuskaitseamet (Järvamaa arheoloogilised leiud);

OÜ Muinaslabor – arheoloogiaalane nõustamine ja koostöö püsinäituse avamisel 2010.a.;

Eesti Ajalooinstituut Arheoloogiakogude osakond: koostöö ja nõustamine, ajutised näitused Järvamaa Muuseumis.

Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts-koostöö valmiva uue püsinäituse korraldamisel, uurimuste, trükiste koostamine, väljaandmine.

Järva Maakonna vallad- nõustamine trükiste väljaandmisel, näituste koostamisel.

1.6. Muuseumi tegevust reguleerivad ja mõjutavad õigusaktid ning strateegilised dokumendid

Seadused

Muuseumiseadus; Autoriõiguse seadus; Avaliku teabe seadus; Digitaalallkirja seadus; Isikuandmete kaitse seadus.

Määrused

Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord; Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord; Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus.

Muud strateegilised dokumendid

SA Ajakeskus Wittenstein arengukava 2014-2019 ; Järvamaa arengulepe 2014-2020 ; ICOMi eetikakoodeks;

Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise leping.

2. MUUSEUMIKOGU TÄIENDAMINE

Muuseumi põhitegevuseks on on ajaloolise Järvamaa kultuuriloolise, vaimse ja materiaalse pärandi hoidmine ning väärtustamine.

2.1. Kogumise eesmärk

Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõttest lähtudes.

Tulenevalt muuseumi missioonist ja arengukavast, on kogumine seotud muuseumi teiste tegevustega – uurimine, tutvustamine, vahendamine.

Järvamaa Muuseum kogub Järvamaa inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega objekte, et korraldada nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks teeb muuseum koostööd Järvamaa ning naabermaakondade omavalitsuste, muuseumide, asutuste ja institutsioonide ning üksikisikutega.

2.2 Teiste sarnaste tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel (sihtasutus) Ametlikult avati A.H.Tammsaare muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. a. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Kasutab ekspositsioonis Järvamaa Muuseumi museaale.

Türi Muuseum (munitsipaalomand)

Türi linna ,valla ja kihelkonna ajalugu läbi ettevõtete ja inimeste.

Aravete Külamuuseum

Ambla valla ajalugu Kurisoo mõisas.

Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsi muuseum Paide valla ja Sargvere mõisaga seotud ajalugu.

Koeru valla muuseum.

Koeru valla ajalugu looduses, arhitektuuris, mälestustes.

Vanatehnikaklubi Retrom muuseum

Tuletõrje ajalugu Kärevere külas Türi vallas.

JKHK Särevere õppekoha ja Türi valla muuseum Särevere sovhoostehnikumi ajalugu asukohaga Särevere mõisas.

Järva-Jaani muuseumid:

Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum – Järva-Jaani tuletõrje ajalugu; Vanatehnika varjupaik – vanatehnika, mis Eestis olnud kasutusel, hoiukoht; Järva-Jaani Kinomuuseum – kinoajalugu Järvamaal ja ka Eestis; Järva-Jaani muuseum Orina mõisas – Järva-Jaani valla ajalugu (algusjärgus).

Jürimardi Talumuuseum

Eksponeeritud esemed 19.sajandi Jürimardi talust, asub Järva-Jaani vallas.

Seidla Tuulik (munitsipaalomand)

Hollandi tüüpi tuuleveski ajalooline lugu Eestis ja Järvamaal, asukohaga Albu vallas Seidlas.

Päinurme Koduloomuuseum

Koigi valla, Päinurme küla ajalugu.

Eesti Ringhäälingumuuseum (munitsipaalomand) Eesti ringhäälingu ajalugu. Türil asus 1937-1941. Riigi Ringhäälingu saatejaam.

SA Eesti Piimandusmuuseum (sihtasutus)

Eesti piimanduse arengu lugu esimeses Eesti Ühispiimatalituse hoones Imaveres Järvamaal.

SA Juuru ja Hageri Kihelkonnamuuseumid (sihtasutus)

Ühised maakondlikud ja kihelkondlikud piirid Järvamaaga.

Viljandi Muuseum (riigimuuseum)

Ühised maakondlikud ja kihelkondlikud piirid Järvamaaga.

Eesti Rahva Muuseum SA(sihtasutus)

ERM on Eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuri ja selle arenguloo allikmaterjale koguv, säilitav, uuriv ja vahendav asutus, mille tegevus toetab eesti rahvusliku identiteedi, eesti keele ja rahvuskultuuri püsimist, targa ja tasakaalustatud ühiskonna arenemist ning kollektiivse mälu tugevnemist. Kavandatud ERM avatavale püsinäitusele Järvamaa Muuseumi museaali deponeerimine.

Eesti Ajaloomuuseum SA (sihtasutus)

Järvamaa Muuseum kasutab püsinäitusel Järvamaa arheoloogiast (avatud 2010.a.) Eesti Ajaloomuuuseumi museaale.

2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Museaalid jõuavad muuseumi näituseprojektide ja uurimistöö raames toimuva kogumistöö tulemusena, aga ka annetuste, ostmise, pärandamise ja kinkimise teel.

Muuseumikogu täiendamisel arvestatakse järgmisi põhimõtteid:

muuseum peab keelduma annetuse, kingituse, pärandi või teise muuseumi tervikkogu

museaalina arvele võtmisest, kui see ei vasta muuseumi arengukavale;

muuseum ei tohi museaalina arvele võtta annetust, kingitust või pärandit, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;

muuseum ei tohi museaalina arvele võtta asja, mille säilitamiseks, eksponeerimiseks või mille üle arvestuse pidamiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused;

2.4. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Põhikriteeriumid:

ajalooline väärtus- seos Järvamaaga.

(kas objekt on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või tegevusega; mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või eluviisi kohta; kas/kuidas objekt aitab paremini ajalugu mõista.);

esteetiline väärtus – seos Järvamaaga.

(kas objekt on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud oskustest; kas see on hea näide stiilist, disainist, kunstivoolust või mõne kunstniku loomingust; kas see on originaalse või innovatiivse disainiga).

2.5. Muuseumikogu hetkeseis ning täiendamisvajaduste ja juurdekasvuvõimaluste analüüs

2.5.1 Arheoloogiakogu (tähis A)

Kogus on 01.01.2021.a. seisuga 5761 museaali.

Järvamaa Muuseumi vanemaid hästi säilinud kogusid Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi aegadest. Suurema osa moodustavad Kabala, Kihme ja Vao aardeleiud; Viisu, Tarbja ja arheoloogilised leiud Paide Vallimäelt. Kogus säilitatakse ja kogu täielikkust arvestades kogutakse jätkuvalt Järvamaal toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste leiukogusid ja üksikleide, mis on konserveeritud ja dokumenteeritud vastava ala asjatundjate poolt, annetatud muuseumile.

Kollektsioonid:

Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi kogu.

Vao aardeleid(Vao aardeleid avastati 1966.a. kraavi kaevamisel end. Vao mõisa lähedalt, XI saj.) Arheoloogiline leid Türi kiriku aias (arheoloog M.Lõhmus-)

Arheoloogilised uuringud Paide Püha Risti kirikus 2007.a.(arheoloog V. Kadakas) Arheoloogilised uuringud Paide Püha Risti kiriku aias 2013.a. (arheoloog V. Kadakas)

Öötla aare (leitud 2012.a., annetaja soovil Järvamaa Muuseumi muuseumikogus, arheoloog M.Kiudsoo)

Arheoloogiline uuring Paide, Posti tn 12 , 2018.a. 12 arheoloogiline uuring 7-19.aug.2017.a. (arheoloog P. Piirits)

Arheoloogiline uuring Paide, Posti tn 12 , 2018.a.

Arheoloogiline uuring Roosna-Alliku mõisapark 2018.a.

Paide, Tallinna tn. 11, märts. leiud 2020.

Paide Vallimäe leiud 1987.a.

Paide Vallimäe leiud 1990.a.

Paide mündileid 1989.a.

Paide vallimäe leiud 1986.a.

Paide vallimäe leiud 1989.a.

Palu aardeleid JMAS kogudest

Tarbja kivikalme 1958-1959.a.

2.5.2 Arhiivdokumendikogu (tähis ArD)

Kogus on 01.01.2021.a. 14,230 museaali

Suuremad kollektsioonid on Kuksema valla, Paide linnavalitsuse, Ambla koguduse ja Vene Õigeusu kiriku, Ida-Järva Haagikohtu, Järva-Madise koguduse dokumendid. Isikukogudest on suurim Johannes Tohvelmanni dokumendikogu.

Kogutakse Järvamaaga ja siit pärit inimeste elu ja tegevusega seotud originaaldokumente ja kodu-uurimuslikke materjale, koduloolisi trükiseid, kroonikaid, dokumente inimeste ja ettevõtete kohta. Järvamaal, Paide rajoonis ja Järva maakonnas välja antud ajalehti.

Vajadus täiendada Järvamaa apteeke puudutavad trükiste ja dokumentidega, koguda jätkuvalt apteekrite mälestusi. Koguda Järvamaa Omavalitsusliidu (JOL) ja Järvamaa omavalitsuste materjali.

Lõplik analüüs abikogusse arvamisel teostatakse arhiivdokumendikogu inventuuri käigus.

Kollektsioonid:

Ambla koguduse arhiiv

Anton Härma pärand (seos Paide Gümnaasiumiga, käsikirjaline materjal)

Helmi Rieseni pärand (seos Paide Gümnaasiumiga)

Johannes Tohvelmanni kogu

Järva-Madise koguduse arhiiv

Järvamaa arhidekt -inspektori arhiiv

Järvamaa Poistekoor (koorile 15 tegevusaasta jooksul omistatud diplomid)

Koguteose „Paide rajoonis“ materjalid.

Kuksema valla arhiiv.

Paide Apostliku Jumalaema Uinumise kiriku arhiiv Paide Linnavalitsuse arhiiv

Väätsa kooli arhiiv

Vodja kooli arhiiv

Öötla kooli arhiiv

2.5.3 Arhiivraamatukogu (tähis ArR)

Kogus on 01.01.2021.a. seisuga 6174 museaali.

Arhiivraamatukogus on vanim eestikeelne trükis aastast 1699, kooliõpikuid, ajakirju, piibleid

Kollektsioonid:

Adele Variklo kollektsioon

Anton Härma pärand

August Tobro pärand

Benita ja Rudolf Aimla pärand

Ferdinand Rei raamatukogu

Helmi Rieseni pärand

Mihkel Vaimu raamatukogu

Peeter Naarise kogu

Päinurme muuseumi raamatukogu

Richard Janno pärand

Täiendatakse Järvamaal koostatud , trükitud ja Järvamaalt pärit autorite teostega, mis kajastavad Järvamaa ja Paide rajooni ajalugu, kultuuri, kunsti, haridust ja sporti. Hinnatud Paides trükitud trükised, samuti pühendustega kinkijalt, autorilt, kellel seos Paide rajooni ja Järvamaaga.

2.5.4 Ajalookogu (tähis Aj)

Kogus on 01.01.2021.a.seisuga 6208 museaali

Muuseumi ajalookogu on kujunenud ajastutele vastavalt ja ajaloolisi prioriteete arvestades. Väga hinnatud on Järvamaa Muinasjade Alalhoidmise Seltsi poolt kogutud esemed, rariteediks Paide Apteegi sisustus.

Kogutakse endise Paide rajooniga ja Järvamaaga seotud ajaloolisi esemeid. Ekspositsiooni kontseptsiooni muutmisega vajalikud apteekidega seotud esemed.

Kollektsioonid:

Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi kogu

Helmi Rieseni pärand

Adele Variklo kollektsioon (seos Paide Muusikakooliga, esemed 19.saj.)

Jaan Karu kingsepa töövahendid

Jaan ja Miina Simonlatseri pärand (seos Türi linnaga, esemed 19.saj.)

Paide vana apteek

Paide-Türi rahvajooks

Päinurme muuseumi kogu

Raimo Rajaste kellad

2.5.5 Etnograafiakogu (tähis E)

Kogus on 01.01.2021.a. seisuga 1772 museaali

Hinnatud on 1902-1905.a. Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi poolt kogutu. Kogusse kuuluvad arheoloogilised leiud JMAS aegadest.

Kogu ei täiendata, kuid iga pakutava eseme kohta tuleb otsustada vastuvõtukomisjonil töö käigus.

Kollektsioonid:

Anete Eirandi pärand

Helmi Reiseni pärand

Kaalepi aardeleid JMAS kogudest

Viisu aardeleid JMAS.a.

2.5.6 Fotokogu (tähis F)

Kogus on seisuga 01.01.2021.a. 39449 museaali.

Fotokogu on Järvamaa Muuseumi põhikogudest suurim. Kogus on Eesti vanim dagerrotüüp ja palju haruldasi fotosid Järvamaalt.

Hinnatud kollektsioonid:

Helmi Tohvelmanni pärand.

Johannes Ehrenverthi klaasnegatiivide kogu.

Kogu täielikkust arvestades kogutakse jätkuvalt ajaloolise Järvamaaga seotud originaalfotosid ja postkaarte, mis kajastavad sündmusi, isikuid ja paiku.

Fotokoopiate põhikokogusse kuulumine otsustatakse fotokogu inventuuri käigus.

2.5.7 Numismaatikakogu (tähis N)

Kogus on seisuga 01.01.2021.a. 2609 museaali. Kogus mündid ja paberrahad alates Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi asutamisest, lisandunud Paide Koduloomuuseumi aegadest, põhiosas Eesti Vabariigis kasutusel olnud raha.

Kasutatav Järvamaa Muuseumi pedagoogilises töös, näitustel.

Ei täiendata.

2.5.8 Kunstikogu (tähis K)

Kogus on seisuga 01.01.2021.a. 696 museaali.

Kogu põhiosa moodustavad esemed Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi kogust ja aegadest.

Põhilise osa moodustavad Järvamaa ja Paidega seotud kunstnike tööd, joonistused, kunstiväärtusega esemed.

Täiendatakse ostudena vastavalt võimalustele Järvamaa kunstnike töödega.

2.5.9 Looduskogud:

Botaanikakogus (tähis B )on seisuga 01.01.2021.a. 467 museaali

Geoloogiakogus (tähis G) on seisuga 01.01.2021.a. 46 museaali

Zooloogiakogus (tähis Z ) on seisuga 01.01.2021.a. 236 museaali

Looduskogudest on hinnatumad topised, herbaariumid 20.saj I poolest, paekivi näidised Paide linnast.

Museaalid kogudest säilitatakse. Eksponeeritakse näitustel, kasutatakse muuseumi pedagoogilises tegevuses. Idee on pigem näitlik.

Looduskogusid (botaanika, zooloogia, geoloogia) ei täiendata.

2.5.10 Auvistekogu (tähis Av)

Auviseid on kogus 01.01.2021.a. seisuga 470 museaali.

Täiendatakse Järvamaad puudutava materjali kogumise ja annetuste käigus, koostöö Järvamaa Omavalitsuste Liiduga.

Kollektsioonid:

20. aastat iseseisvuse taastamisest (Järvamaal)

Paide-Türi rahvajooks (DVD)

Järvamaa Poistekoor (DVD)

2.5.11 Abikogu (tähis TA)

Abikogusse kuulub 446 eset.

Kogu kirjeldus

Jaguneb alakogudeks: TA Arhiivdokumendid, TA Arhiivraamatukogu, TA Fotokogu, TA Looduskogu, TA Ajalookogu, TA Auvistekogu, TA Kunstikogu.

Täiendamise põhimõtted

Abikogusse arvatakse esemeid, fotosid, käsikirju, dokumente, auviseid, digimaterjale, mis ei vasta põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumitele, kuid väärivad säilitamist lühemat või pikemat aega haridusliku, uurimusliku või näitusetegevuse eesmärgil.

2.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid

Muuseumikogu täiendamise eest vastutavad kõik muuseumi töötajad. Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumise eest vastutab koguja (muuseumitöötaja), kes vahendab materjalide jõudmist varasemalt omanikult muuseumisse. Koguja paneb kirja kogutava materjali kohta käiva informatsiooni (üleandja, autori või varasema kasutaja andmed, valmistamise ja kasutamise aja, tulmelegendi, eripärasused ja seisundi).

Muuseumikogu täiendamise ja eseme muuseumisse hoiule võtmise komisjon ( Käskkiri nr 44/2018 ) hindab muuseumile kogutavate või pakutavate materjalide väärtust ning sobivust. Vähemalt kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuulub teiste hulgas juhatuse liige, peavarahoidja ja kuraator-koguhoidja,teadusjuht otsustab kultuuriväärtuslike asjade arvelevõtmise muuseumikogusse. Komisjon määrab asja ostu korral ostuhinna, kinnitab ja hindab müüja poolt pakutavat hinda.

Museaali kohta kogutud andmete säilitamiseks, tehtavate toimingute registreerimiseks ning avalikkusele tasuta tutvustamiseks kasutatakse muuseumide digitaalset andmekogu MuIS.

2.7. Juurdekasvuvõimaluste analüüs

Ruumid

2021.a.Järvamaa Muuseumi kogude üleviimine uutesse valminud hoidlatesse Paide linn, Tallinna tn 9.

Tulmunud esemete vastuvõtuks eraldi hoiustamisruum hoidlas I (Lembitu 5, Paide) puudub, hoidlas II (Pärnu tn 54a, Paide) olemas. Ruumikitsikus hoidlas I on kõige enam tuntav kunstikogu hoidlaruumis, samuti looduskogude ja etnograafia hoiustamisel. Mitmed kogud koondunud ühte ruumi.

Tööjõud

Vastuvõetud museaalid kirjeldatakse kuraator-koguhoidja, juhiabi-koguhoidja ja peavarahoidja poolt. Muuseumitöötajad vastutavad korraga mitme alakogu eest ning on killustatud erinevate tööülesannete vahel, mis kahandab võimalust museaale õigeaegselt ja vajalikul määral läbi töötada. Tööjõu- ja aja puudusel lükkub edasi ka muuseumikogu andmete kirjeldamine ja digikujutiste sisestamise MuIS-i .

Säilitustingimused

Alakogud jaotuvad ruumide ja hoidlate kaupa. Enamik hoidlate pinnast on museaalidega täidetud (ca 80%), mis seab piirangud eelkõige suuremate esemete kogumisele. Hoidlad on varustatud esmase hoidlamööbliga (riiulid).

Säilitamistingimused (soojus, niiskus, valgus) on suhteliselt head ja vastavad enamasti normidele. Kõigis hoidlates on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Keskküte hoidlas I tagab ühtlase, ruumiti seatava temperatuuri. Hoidlate kliimat jälgib peavarahoidja. Esemete seisundit jälgivad jooksvalt alakogude kuraator-koguhoidja , juhiabi-koguhoidja. Hoidlas II (Pärnu tn. 54A, Paide) on niiskusekoguja ja elektriküte võimaldab temperatuuri vastavalt reguleerida.

2.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

Olemasoleva muuseumikogu hindamise läbiviimiseks analüüsitakse paralleelselt toimuvate inventuuridega museaalide sobivust kogusse ning nende seisukorda. Muuseumikogu hindamise käigus hinnatakse nende tähtsust ja tähenduslikkust, seda nii üksikobjektina kui ka osana kollektsioonist. Samuti selgub analüüsi tulemusel, kas on vajadus teatud museaale arvata abikogusse või muuseumikogust välja.

2.9. Museaalide väljaarvamine

Museaalide kogust väljaarvamise osas lähtutakse Muuseumiseaduse §-st 11 ning juhendist http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_valjaarvamise_nouanded.pdf

3. MUUSEUMI KOGU DOKUMENTEERIMINE

3.1. Dokumenteerimismeetod

Käesoleval hetkel kasutatakse museaali kohta kogutud andmete säilitamiseks, tehtavate toimingute registreerimiseks ning avalikkusele tasuta tutvustamiseks veebipõhist Eesti Muuseumide Infosüsteemi MuIS.

Kuni 2003. aastani vormistati Järvamaa Muuseumis kõik muuseumikoguga seotud dokumentatsioon paberkandjal. Alates 2003. aastast hakati museaalide vastuvõtu- ja arvestusdokumentatsiooni ning teaduslikku inventeerimise teavet vormistama lokaalses digitaalses andmebaasis KVIS.

2009. aastast liituti üle-Eestilise andmebaasiga MuIS. Paralleelselt MuIS-iga jäi osaliselt kasutusse paberalusel kartoteegid, mida ei täiendata, kuid kasutatakse igapäevatöös tänaseni. Kartoteegikaardid sisaldavad enamasti museaaliga seotud tulme- ja kirjeldusinfot ning on abiks uurijatel museaali otsivahendina.

Paralleelselt põhitööga toimub pidevalt museaalide tulme- ja kirjeldusinfo retrospektiivse sisestamise täiendamine. Rohkearvulise muuseumikogu tõttu on suur osa museaalide infost paberil, samas vormistatakse museaalide inventuure, majasisest liikumist ning teiste muuseumidesse laenutamist tõendavaid toimingud MuIS-is.

3.2. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

Kõik arvestusdokumentatsioon vormistatakse andmebaasis MuIS.

Arvestusdokumentatsioon sh. Muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollid, vastuvõtuaktid, väljaandeaktid, inventuuriaktid ning kogude väljaarvamisaktid genereeritakse MuIS-is. Dokumendid trükitakse paberile, allkirjastatakse üleandja-vastuvõtja poolt ja kinnitatakse juhatuse liikme poolt, digiteeritakse ja lisatakse MuIS-i .

Dokumentidele omistatakse alaline säilitustähtaeg ning neid hoitakse Järvamaa Muuseumi arhiivis. Võimalusel allkirjastatakse mainitud dokumente MuIS-is digitaalselt. Digitaalallkirjastatud dokumente säilitatakse MuIS-is, kuid tehakse ka väljatrükk paberile ning allkirja lahtrisse lisatakse märge: digitaalallkirjastatud.

Inventuurid viiakse läbi kogupõhiselt ning akt koostatakse MuIS-is. Olenemata koostatud inventuurinimekirja vormingust säilitatakse üks akti eksemplar alati paberkandjal. Koostatud inventuur kinnitatakse juhataja poolt, millele lisatakse kirjeldus inventuuri käigu ja tehtud järelduste kohta (MuIS-i kommentaari väljal). Inventuurinimekirjad ja aktid säilitatakse alalise tähtajaga muuseumi arhiivis.

Juurdepääsuõiguste üle otsustab lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusele vastutav töötaja (peavarahoidja või tema puudumisel määratud asetäitja). Samas võidakse kehtestada asjale juurdepääsupiirang juhul, kui asja muuseumile üleandja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud. Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs infosüsteemi MuIS veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega.

3.3. Dokumenteeritavad tegevused, rollid ja vastutus

Objektide vastuvõtul muuseumikogusse kasutatakse MuIS-i võimalusi ja lähtutakse juhenditest ja õigusaktidest:

“Museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend”;

„Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord”;

„Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“.

3.3.1. Objektide vastuvõtt

Esmane dokumenteerimine

Eseme saamisel või kogumisel paneb koguja kirja üleandja esitatud andmete põhjal tervet kogumit puudutava üldise tulmelegendi (vajadusel üksikuid asju puudutava legendi). Kogutud informatsiooni põhjal vormistatab peavarahoidja või kogudega seotud töötaja MuIS-is teabe registreerimise lehe, mis sisaldab vähemalt järgnevaid andmeid:

1) esialgne nimetus;

2) autor (teose korral);

3) esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal);

4) seisund;

5) kahjustused (olemasolu korral);

6) üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed.

Teabe eelregistreerimise lehte paberkandjal ei säilitata.

Asja üleandmise akti koostamine

Teabe registreerimise lehelt suunatakse andmed edasi asja üleandmise akti. Selle dokumendi allkirjastamisel loobub üleandja asjade omandiõigusest. Akt allkirjastatakse paberkandjal või digitaalselt.

Asja muuseumikogusse vastu võtmine;

Asja muuseumisse hoiule võtmine

Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon (edaspidi: komisjon) otsustab annetatud või kogutud asjade üle: võtta need vastu või tagastada. Samuti kuulub komisjoni pädevusse asja muuseumisse hoiule võtmine. Komisjoni koosoleku kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed:

1) toimumise kuupäev ja koht;

2) komisjoni esimehe nimi ja isikukood;

3) komisjoni liikmete nimed ja isikukoodid;

4) protokollija nimi ja isikukood;

5) hinnang iga asja või samaliigiliste asjade kogumi kultuuriväärtuse kohta;

6) müügihind (ostu korral);

7) hinnang müügihinna ja asja hariliku väärtuse vastavusele (ostu korral);

8) otsus (asja museaalina arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule võtmise

omandamata jätmise kohta).

Komisjoni otsus vormistatakse muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni protokollina.

Museaalina arvele võtmine

Vastuvõtuakti vormistab peavarahoidja. Lisaks eelnevalt fikseeritud kultuuriväärtusliku eseme andmetele märgitakse dokumendis ära:

1) muuseumile omandamise viis;

2) ostuhind (ostu korral);

3) kultuuriväärtusega asjaga seotud autoriõiguste kuuluvus;

4) digitaalne kujutis.

Museaali kirjeldamine.

Museaali kirjeldamine etapis I ja II toimub MuIS-is ja lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist Museaali kirjeldamine MuIS-is- juhend 1.0 – https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf

Asja muuseumisse hoiule võtmine

Asja muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiule võtmise korral vormistatakse tähtajaline hoiulevõtmisakt. Asja ei võeta vastu muuseumikogusse, hoiustatakse museaalidega samadel alustel.

3.3.2. Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine

Muuseumiväliseks kasutamiseks laenutatakse museaale eelkõige teistele muuseumidele. Erandjuhtudel võidakse lühiajaliselt museaali laenata juriidilisele või füüsilisele isikule, kes suudavad tagada museaali turvalisuse säilimise ja eksponeerimise. Kui laenajaks ei ole teine muuseum, tehakse kindlaks museaali kasutamise või eksponeerimise tingimused ning laenutamise perioodil jälgitakse museaali sihipärast kasutamist ning kehtestatud turvanõudeid.

Muuseumisiseselt laenutatakse museaale oma maja näitusele, pildistamiseks või muuseumi ajutise lugemise ruumis. Museaalide laenutamise puhul vormistatakse MuIS-is muuseumisisese kasutamise akt.

3.3.3. Inventuur

Muuseumikogu inventuur museaalide säilivuse ja olemasolu kohta teostatakse regulaarselt üks kord iga viie aasta järel. Muuseumi põhjendatud taotlusel võib kultuuriminister tähtaega pikendada. Inventuuride läbiviimise kava kinnitab muuseumi juhataja.

Inventuurid toimuvad reeglina kogupõhiselt. Mahukate alakogude puhul teostatakse vajadusel inventuur mitmes järgus, museaali olemuse või hoidla hoiustamise asukoha järgi.

Inventuuri käigus fikseeritakse esmane/tähtsaim informatsioon iga museaali kohta: unikaalne number, asukoht, nimetus ja seisund.

3.3.4. Säilitusprotseduurid

Kliimaseire andmed säilitatakse paberkandjal.

3.3.5. Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiule võetud asja tagastamine

Kogust väljaarvatud museaaliga seotud dokumentatsioon säilitatakse muuseumi arhiivis alalise tähtajaga ning museaali unikaalset numbrit ei võeta uuesti kasutusele. Kui museaal antakse üle teisele muuseumile, siis antakse üle ka koopia museaali puudutavast dokumentatsioonist. Museaali dokumentatsioonile lisatakse museaali kogust väljaarvamise põhjused ja ametlik kinnitus väljaarvamise kohta.

Hoiule võetud asi tagastatakse omanikule või tema õigusjärgse(te)le pärija(te)le. Objekti üleandmine fikseeritakse tagastamisakti allkirjastamisega.

3.4. Retrospektiivne dokumenteerimine

Museaalide retrospektiivsel sisestamisel ja kirjeldamisel infosüsteemis lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist Museaali kirjeldamine MuIS-is- juhend 1.0 – https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf

Kogude retrospektiivsel sisestamisel kantakse MuIS-i museaali kirjeldavad andmed või korrastatakse varem teaduslikult inventeeritud KVIS-ist üle kantud museaalide kirjeldused ning tehakse need Eesti Muuseumide Veebiväravas nähtavaks.

Museaalide tulme- ja kirjeldusinfo retrospektiivne sisestamine toimub paralleelselt põhitöö kõrvalt.

4. MUUSEUMIKOGU KASUTAMINE

4.1. Vastutus

Peavarahoidja – vastutab muuseumist välja laenutatavaid museaale puudutava dokumentatsiooni korrashoiu eest; uurijate teenindamise, museaalide nõuetekohase laenutamise, museaalide digiteerimisele suunamise eest vastavalt digiteerimiskavale ja esitatud tellimustele.

Kuraator -koguhoidja ja juhiabi-koguhoidja vastutab uurijate teenindamise, museaalide nõuetekohase laenutamise eest.

4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon

Ligipääs alakogudele ja museaalide liikumise kontroll on tagatud järgmiste meetmetega: Muuseumiväliseks kasutamiseks laenutatakse museaale teistele muuseumidele. Erandjuhtudel võidakse lühiajaliselt museaale laenata ka füüsilisele isikule, kes suudab tagada museaalide turvalise eksponeerimise, nõuetekohase säilituskeskkonna ja tagastamise ettenähtud tähtajaks. Üldjuhul ei anta museaale ajutiseks kasutamiseks ja väljaspoole muuseumi kauemaks kui kolmeks aastaks.

Museaalide digitaalsed koopiad ja pildistused valmistatakse Järvamaa Muuseumis kohapeal. Museaalide laenutamine mujal koopiate tegemiseks või filmimiseks toimub ainult erandkorras juhatuse liikme ja peavarahoidja igakordsel eriloal.

Museaali laenaja esitab muuseumi peavarahoidjale taotluse või garantiikirja, kus on kirjas laenutuse eesmärk, kestus, museaalide loetelu ning garantii säilivusele ja turvalisusele. Vormistatakse väljaandeakt, mille allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja ning kinnitab juhatuse liige. Museaalide turvanõuetele vastava transpordi eest vastutab museaali laenaja.

Muuseumisiseselt laenutatakse museaale oma maja näitusele, digiteerimiseks või uurijale majasiseseks kasutamiseks.

Muuseumisisene laenutamine näitusele – kuraator-koguhoidja, teadusjuht esitab peavarahoidjale näitusel eksponeeritavate museaalide loetelu, muuseumisisene kasutamise akt vormistatakse MuIS-is, mis omakorda seotakse näituse passiga.

Digiteerimise vajadusel hoidlast väljastamine – kuraator-koguhoidja, juhiabi-koguhoidja, peavarahoidja kannab hoidlast väljastatud museaalid muuseumisisesesse kasutamise akti MuIS-is.

Uurijatele tutvumiseks laenutamine – museaalide hoidlast väljatoomiseks tuleb uurijal anda soovist teada telefoni või meili teel. Uurija registreerib oma igakordse külastuse külastajate päevikus. Koostöös kuraatoriga selgitab uurija välja teda huvitavad museaalid.

Peavarahoidjal, kuraator-koguhoidjal, juhiabi-koguhoidjal on õigus mitte anda museaali kasutamiseks või piirata kasutust museaali vanuse, seisukorra või muude probleemsete põhjuste tõttu. Museaalidega saab tutvuda ainult muuseumis, museaalide väljaviimine muuseumi hoonest toimub ainult erandkorras juhatuse liikme või peavarahoidja igakordsel eriloal.

Muuseumi kogudega on võimalik tutvuda kõikidel soovijatel. Museaalidest on võimalik teha visandeid, tellida paljundust või digikoopiaid ja -kujutisi. Teenuste eest tasumine toimub vastavalt Järvamaa Muuseumi teenuste hindadele ja kasutamise korrale (kinnitatud 2013.a.).

4.3. Digiteerimise põhimõtted

Muuseumikogu digiteerimise järjekorra koostamisel lähtutakse:

riikliku, rahvusliku või kultuuriloolisega väärtusega esemed;

rariteetsed esemed;

enimkasutatavad alamkogud, esemegrupid või esemed;

halva säilivusega esemed, mille suhtes on olemas kasutushuvi;

samatüübiliste, sarnase suuruse või materjaliga esemete digimine kompleksselt;

esemed, mille pildistamine nõuab suuremat planeerimist, valguse sättimist jne. Digiteerimist korraldab peavarahoidja ja teostavad kuraator-koguhoidjad , juhiabi- koguhoidja või vastava ala spetsialistid. Muuseumil on võimalus kuni A3 suuruses fotode jt. pabermuseaalide skaneerimiseks. Esemete pildistamiseks on väikeformaadi digikaamera. Suurema jõudluse saavutamiseks tellitakse digiteerimisteenust.

Failide nimetamisel lähtutakse juhisest „Failinime moodustamise põhimõtted” – “Principles of file name formation”.

5. SÄILITAMINE

Säilitustegevuses on esiplaanil kogude kahjustuste ennetamine. Peatähelepanu on suunatud säilitustingimuste parandamisele ja kahjustumisriskide vähendamisele nii museaalide hoidmisel kui ka nende eksponeerimisel ja uurimisel.

5.1. Rollid ja vastutus

Kogude hoolduse ja füüsilise säilimise eest vastutab peavarahoidja või vastava alakogu kuraator-koguhoidja, juhiabi-koguhoidja, kelle täpsemad tööülesanded ja vastutus on määratletud ametijuhendites. Kliimaseiret hoidlates ja näitusemajas teostab peavarahoidja. Seireandmed säilitatakse.

Ennetava konserveerimise ja lihtsamate puhastustöödega tegelevad kogude kuraatorid, peavarahoidja. Keerukamad konserveerimis- ja restaureerimistööd tellitakse SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut vm. pädevalt teenuseosutajalt.

5.2. Säilitustingimused

2021.a.Järvamaa Muuseumi kogude üleviimine uutesse valminud hoidlatesse Paide linn, Tallinna tn 9.

Muuseumikogusid hoiustatakse kahes erinevas hoones, muuseumi peamajas hoidlas I (Lembitu 5, Paide) ning muuseumi hoidlas II (Pärnu tn.5, Paide) Sobivate säilitustingimuste leidmisel juhindutakse trükisest „Muuseumi varahoidja meelespea“ (Tln 1994).

Säilituskeskkonna hoidmisel toetutakse lihtsatele meetmetele, nagu sisetemperatuuri sujuv tõstmine või alandamine suhtelise õhuniiskuse reguleerimiseks. Arvestades muuseumikogude iseloomu ja ressursivõimalusi on põhitähelepanu hoidlate suhtelise õhuniiskuse taseme kontrollimisel ning selle järskude muutuste vältimisel. (Temperatuur keskmiselt 18…20°C, kuni 55% RH)

Hoidlate olulisematest puudustest võib mainida: hoidla I akende kehv kvaliteet (soojuskadu, tolmu sissetung). Hoidlate täituvus on kõrge ja sellest tulenevalt on museaalide kättesaadavus piiratud. Suuremõõtmeliste jaoks on pind täitunud. Kunstikogu on väga kitsastes tingimustes, ja kogu kasutamine raskendatud.

Muuseumil museaalide tulmeruum suurte esemete hoiustamisega täitunud.

5.3. Säilitustingimuste tagamine

Sobivaid säilitustingimusi aitab tagada järjepidev keskkonnatingimuste seire hoidlates ja püsinäitusel. Seiresse on hõlmatud kõik hoidla- ja näituseruumid. Andmeid kogutakse temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse taset näitavate elektrooniliste mõõdikutega. Kontrollimise intervall on vähemalt üks kord kuus, niiskel perioodil hoidlates kaks korda kuus. Seireandmed säilitatakse paberkandjal.

Museaalide seisundit hinnatakse visuaalselt. Bioloogiliste kahjustajate kontrolli põhiliseks meetodiks on museaalide järjepidev visuaalne vaatlus. Kõrge putukakahjustuste riskiga materjalidest museaale kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas. Tulme kontrollitakse ja korrastatakse enne hoiustamist. Museaalide paigutamisel ja pakendamisel arvestatakse eelkõige museaalide materjalide ning konstruktsiooni eripära. Museaalide pakendid ja katted valmistatakse pikaajaliseks säilitamiseks sobivatest materjalidest.

5.4. Turvalisus

Muuseumi hoonetes on ööpäevaringne tehniline valve (liikumis- ja tulekahjuandurid).

Hoidlatesse on lubatud siseneda üksnes neil muuseumitöötajatel, kellel on see vajalik tööülesannete täitmiseks. Uurijad võivad hoidlasse minna üksnes erandjuhtudel peavarahoidja saatel.

6. TOIMEPIDEVUS

6.1. Hädaolukorra lahendamise plaan ja selle rakendamise kord

Järvamaa Muuseumil on koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, milles on välja toodud käitumisjuhised erinevates ohusituatsioonides. Ohuplaan vaadatakse üle juhul, kui muuseumi struktuuris, tööprotsessides või keskonnas toimub olulisi muudatusi. Käskkiri nr 45/2018.