Books and publications
In the shop of the Wittenstein Activity Museum, you can buy publications produced under the leadership of the Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa museum or with the cooperation of the museum. A wide selection of Järvamaa literature is waiting to be explored.
You can buy the books in the museum’s opening times. Phone nr 5568 3760.
When sending a package, the shipping cost is added. Choose a suitable Omniva or Smartpost parcel machine.
Place an order: info@wittenstein.ee, info tel. 5568 3760
Konstantin Päts ja Järvamaa
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2024
Hind 12€
Eesti esimest omariiklusperioodi hoogsalt kujundanud poliitiku seosed Järvamaaga on ühiste raamatukaante vahele koondanud koduloolane ja Järvamaa ajaloo uurija Henn Sokk.
Valasti
Marge Kannel (koostaja)
Türi 2024
Hind 39€
Ajaloolase, kooliõpetaja ja koduloouurija Marge Kanneli sulest ilmus 2024. aastal raamat nüüdse Paide linna territooriumil asuva Valasti küla ajaloost. Raamatu 312 leheküljel on teavet nii Valasti küla ja kogukonna tekke- ja kujunemisloost. Esialgu ühe raamatuna plaanitud ülevaade saab tulevikus ka järje, sest kirjutamise käigus tõdes autor, et materjali jagub vähemalt kahe mahuka kirjutise jaoks. Nii lõpeb raamat Valasti küla ajaloost märgilise 1918. aastaga, mil loodi Eesti Vabariik. Materjali kogudes proovis autor jõuda algallikateni. Lugeda tuli arvukaid toimikuid kohtuprotokolle, vestelda Valasti küla endiste ja praeguste elanikega ning nende järeltulijatega. Marge Kanneli hinnangul võiks raamat pakkuda huvi nii kohalike, kes tunnevad huvi esivanemate elukäigu vastu kui ka teistele, kes soovivad lugeda, mismoodi ühes külas ja vallas elati.
Herald Eelma aeg ja joon
Herald Eelma (koostaja)
Tallinn 2022
Hind 30€
Herald Eelma (s. 1934 Järvamaal, Järva-Jaani kihelkonnas) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (tollal Kunstiinstituudi) graafika eriala cum laude aastal 1959. Eelma rikkalik vabagraafiline looming sisaldab palju õnnestunud sarju, näiteks „Puud“, „Pühapäev“ (linoollõige), „Sillad“ (värviline linoollõige), eesti loodusest lähtuvaid sarju, mis on tehtud kodukoha Kesk-Eesti, Saaremaa Möldri küla ja Põhjaranniku Tapurla küla ainetel. Nauditavad on nii julged linoollõiked kui tundlikud litograafiad. Herald Eelma vabagraafikat ja joonistusi on eksponeeritud rahvusvahelistel biennaalidel, ta on oma loomingu eest korduvalt pälvinud tunnustusi nii kodu- kui välismaal. Vabaloomingu kõrval on ta jätkanud illustreerimist. Tuntuimad on illlustratsioonid eestikeelsele „Kalevalale”, esile saab tõsta illustratsioone järgmistele teostele: A.H.Tammsaare „Ma armastasin sakslast“, Fr. Tuglas „Popi ja Huhuu“, Fr. Tuglas „Marginaalia“, Aleksis Kivi „Kullervo“, Michel Quoist „Palved ristiteel“, Henrik Ibsen „Peer Gynt“ jmt.Raamatu koostas Herald Eelma, tekstide autorid on Jüri Hain, Elnara Taidre, Herald Eelma. Kujundaja Pärtel Eelma. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Susan ja August Mölderi fond, Renate Jõesaare stipendiumifond.
Järvamaa muuseumi toimetised II
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2023
Raamatu väljaandmist on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
Hind 15€
Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva eel 2021. aastal ilmus „Järvamaa muuseumi toimetiste”
esimene raamat, nüüd on valminud teine taoline artiklite kogumik. Seoses Järvamaa muuseumi
kolimisega vanast armsaks saanud kodust Lembitu tänav 5 uude, Tallinna tänav 9/11 majja
meenutavad vanas majas töötatud aega muuseumi endised töötajad. Ühtlasi saab teada mäluasutuse
praeguse maja ning krundi varasemast ajaloost. Avaldame ka Paide linna asutamisüriku ning laiale
avalikkusele uudistamiseks Järva- maa omavalitsusjuhtide ametitunnuste (ketid) ja autasude pildid.
Jätkub Järvamaal olnud ja nüüdseks tegevuse lõpetanud asutuste tutvustamine. Rubriigis „Omavalitsusjuht meenutab” vaatavad kriitilise pilguga tagasi oma tööaja rõõmudele ja muredele
äsjane linnapea Eimar Veldre, Paide pikaaegne linnapea Kersti Sarapuu ning Paide linnavalitsuse ja
volikogu kauaaegne sekretär Virve Kuusik. „Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi toimetised II” ilmus
tänu paljude kodupaigast hoolivate inimeste koostööle.
Türi – kilde kihelkonna ja linna ajaloost IX osa
Kodu-uurija ja Järvamaa Muusemi Sõprade Seltsi liikme Kaarel Aluoja koostatud raamatu 225 leheküljel on kajastust leidnud põnevad käsitlused Türi lähemast ja kaugemast minevikust. Türilt pärit ajaloolase Ülle Tarkiaineni sulest ilmunud artikkel annab ülevaate Türi kihelkonna valdadest 19. saj II poolel. Koduloolane Ülo Ormus viib raamatulehekülgedel huvilised rändama mööda Kolu mõisa ja naaberküladega seotud kultuuriloolisi radasid. Koduloolane Merike Poljakov tutvustab ennesõjaaegseid ühistuid ja seltse Põikval.
Järvamaa Keskraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Eha Hilju Palm on vormistanud artikliks uurimuse Türi inimeste kogukonnast Leedus. Raamatus leiab mälestusi Türi kooliõpetajatest Edith ja August Seitamist ning väsimatust kodu-uurijast Rudolf Piiberist. Haridustegelane ja kultuuriloo hoidja Silva Kärner meenutab enda kooliaega Türi keskkoolis ning Virve Tensing kujunemisaastaid Laupal. Meelis Burget on koostanud põhjaliku ülevaade ehitustegevusest Türil aastatel 1946 – 2000. Vanavarakoguja ja koduloohuviline Kristjan Männa artikkel annab ülevaate Türi keskkooli relvaruumis leidunust. Kaarel Aluoja kirjutab Türil asunud Lenini monumendi saatusest.
Loomingu Raamatukogu 38-40/2022 Carl Hermann Hesse. Tema peab kasvama, mina kahanema
Paide tohtri mälestusi
Tiiu Relve (tõlija)
Kultuurileht 2022
ISBN 9789916713112
Kõvaköide, 152 lk
Hind 5,70€
Kirjanik Hermann Hesse vanaisa Carl Hermann Hesse (1802–1896) sündis Tartus, elas seal kuni ülikooli lõpetamiseni ja tegutses seejärel pea kuus aastakümmet Paides Järva maakonnaarstina, rajas orbudekodu ning osales aktiivselt linna kultuuri- ja usuelus. Teda on kirjeldatud kui äärmiselt elurõõmsat, tarmukat, isepäist, jumalakartlikku ja heldet inimest ning see kõik paistab välja ka tema vanemas eas oma perele kirja pandud mälestustest. Pildid lapsepõlvest, pere- ja tööelust, reisidest ja suhtlusest mõttekaaslastega on täis lustlikku vunki, kannatamatut uljust ja leppimist saatuse andidega, mis pole sugugi alati magusad, ning ühtlasi annavad need hea sissevaate tolleaegsesse baltisakslaste elukorraldusse. Tõlkija Tiiu Relve tutvustab saatesõnas lähemalt autorit, tema aega ja ka allikmaterjale, mille põhjal sündis käesolev tõlge.
Türi linna lood sõnas ja pildis
Kaarel Aluoja (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2022
ISBN 9789949733965
Pehme köide, 159 lk
Hind 25€
Türi linna põnevaid paiku ja sündmusi koondava raamatu koostas koduloolane ja Järvamaa
Muuseumi Sõprade Seltsi liige Kaarel Aluoja. Kaante vahele on talletatud 78 erinevat lugu Türi ajaloost. Nendest valdav enamus räägib Türi ajaloolistest hoonetest, mille vanus on keskeltläbi 100 aastat: hoonete ehitamisest, omanikest, saatusest pärast Teist maailmasõda jne. Valikus leidub ka üksikuid teisi objekte: Türi raadiomast, Vabadussõja sammas, Türi kiriku kuldne kukk, suusahüppetorn jms.
Järvamaa muuseumi toimetised I
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2021
ISBN 9789949733934
Kõvaköide, 133 lk
Hind 10€
Järvamaa muuseum on Eesti vanimaid piirkonnamuuseume. Baltisakslaste initsiatiivil asutatud Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi muuseumi külalisraamatusse tehti esimene sissekanne 31. juulil 1905. aastal. Seda päeva loeme praeguse muuseumi ametliku tegevuse algusajaks. 2013. aastast Ajakeskus Wittenstein struktuuriüksusena tegutsenud mäluasutuse eesmärk on Järvamaaga seotud pärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine. Rohkem kui aastasaja jooksul on loodud mäluasutuse varamu, kus on üle 78000 säiliku. Aukartustäratav kogu on andnud ainest ka käesoleva raamatusarja sünnile. Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi eestvõttel on täitunud muuseumi kauaaegne soov jõuda oma toimetiste väljaandmiseni. Teie ees on esimene köide Järvamaa pärandit südames kandvate autorite uurimustest.
Viidalepa vested
Tiiu Saarist (koostaja)
Akriibia 2021
ISBN 9789949734245
Kõvaköide, 176 lk
Hind 22€
Raamat “Viidalepa vested” on Paides sirgunud maalikunstnik Ants Viidalepa mälestustest, mis üllitati tema 100. sünniaastapäevaks.Tekstid on salvestatud 1994. aasta kevadtalvel Viidalepa Tallinna ateljees ning kassettidelt kogu ulatuses digitaliseeritud ja paberile pandud aastail 2015–2020. Raamatust saab teada, millest sai inspiratsiooni Viidalepa elutöö – maal “Paide laadad”. Autor on ise öelnud, et idee oli jäädvustada lapsepõlve laadamälestused ajalukku.
Kogumikus on isa Antsu õpetused – kaasavara kogu eluks pojale ja tütrele koos lustaka
illustratsiooniga, mille autor on raamatute illustraator ja kunstnik Maria Viidalepp-Hugosson ning palju kaasatõmbavaid lugusid 1930ndate elust Paides.
Raamat koosneb 20 erinevast peatükist, illustreeritud kunstniku maalide, illustratsioonide ja fotodega tema perealbumist.
Viidalepa vested raamatul on ajalooline väärtus, lugeda on kerge ja huvitav, mida kõike 30ndatel Paides ka ei toimunud. Kunagise Järvamaa muuseumi juhataja, praegu Paide muusika- ja teatrimaja teabetoa perenaise Tiiu Saaristi viis aastat kestnud töö Paidest pärit kunstniku Ants Viidalepa vestete raamatuks vormimisel on saanud kunstniku 100. sünniaastapäeva eel valmis. Tiiu Saarist on ka hiljem kuulanud Ants Viidalepa lugusid 1930ndate Paidest, mis on kohati üsna samad, mis praegusajal juhtub. 25 aastat tagasi tekkis tal mõte need lood jäädvustada. „Esialgu oli tugev vastuseis, enne kuni Ants lõpuks ütles, et teeme siis selle asja ära. Olin kokkulepitud aegadel tema stuudios, väike magnetofon näpus. Mind ootasid mõnus kohv ja võileivad,“ lausus ta. „Kui esimesed maailma asjad ja uudised arutatud, mida ta lindistada ei lubanud, kuid midagi neist on siiski raamatus kirjas, tulid lood ka helilindile.“
Mälestusi Eesti iseseisvuse taastamise ajast
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2021
ISBN 9789949733958
Kõvaköide, 128 lk
Hind 10€
Raamat annab ülevaate Eesti omariikluse taastamise protsessist Järvamaal toimunud
tegevuste näitel. Pöörelistele aegadele vaatavad tagasi Arvo Adelbert, Kalju Arpo, Jüri
Ellram, Urmas Glase, Andres Jalak, Uudo Kalamann, Reet Kaljula, Villem Kelgo, Ants
Käärma, Andrus Leis, Eha Mikola, Tiina Sarv, Rein Zeemann, Neeme Väli ja Henn Sokk,
Türi: kilde kihelkonna ja linna arengust. VIII osa
Kaarel Aluoja (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2021
ISBN 9789949733941
Liimköide, 216 lk
Hind 10€
Koguteose peatoimetaja Kaarel Aluoja selgitusel koosneb väljaanne 16 artiklist, mis käsitlevad Türi piirkonna elu ja arengut alates mitme sajandi tagusest perioodist kuni kaasajani. Türi kihelkonna ajalugu 17. sajandil kirjeldab ajaloolase Ülle Tarkiaineni artikkel. Koguteosest leiab ka Vilita küla (Valdek Valkenklau mälestused) ning Põikva piirkonnaga (Merike Poljakovi kaastöö) seotud lugusid. Raamatusarja kaheksandas osas on põhjalikumat revideerimist leidnud Türi linna majandustegevus. Jaan Kaldasau on kirjeldanud Türi linna toimimist 1930ndate majanduskriisi ajal. Türi linna pankrotist saab lugeda Kaarel Aluoja artiklist. Türi linna rahanduse ja eelarve ülesehitamist aastatel 1990 – 2000 tutvustab asjaosalise Tähve Milti põnev kaastöö. Kirja on saanud meenutused seoses Türi raadiosaatejaamaga aastatel 1941 1944 (Ants Kajandi), Türi tehnikumi aianduse luigelend (Mati Tamm) ning Särevere spordi lugu (Toomas Šadeiko). Raamatust saab ülevaate Türi bussijaamast suurematesse linnadesse sõitmise võimalustest (Martin Tampuu), Tolli 62 asuva koolimaja saamisloost (Stenver Lipand), Türi tehisjärve saamisloost (Kaarel Aluoja) ning tšekistide tegevusest endises Kirna vallas (Heino Tõnismägi). Käesoleval aastal möödub 80 aastat juuniküüditamisest. Seetõttu leiab kogumikust Liina Lõhmuse vahendusel tema ema Tiiu Tiitsmaa küüdiloo.
Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust. VII osa
Kaarel Aluoja (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2020
ISBN 9789949733927
Liimköide, 240 lk
Hind 10€
Väljaanne koosneb 15 artiklist, mis käsitlevad Türi piirkonna elu ja arengut alates mitme sajandi tagusest perioodist kuni kaasajani. Kajastamist leiab Türi-Alliku mõisa lugu, Türi Püha Martini koguduse köstrite ja organistide kiriku-, muusika- ja haridusalane tegevus.
Põhjalikult on lahatud Türi linnaks kasvamise ja saamise lugu. Kirja on saanud tähelepanekud Türi linnas paiknevast Tanka külast. Raamatust saab ülevaate Retla rahvaraamatukogu kujunemisest Oisu raamatukoguks ning Türi ümbruskonna haridusvõrgust 1939/1940 õppeaastal. Persoonilugudena käsitletakse kirjamees Jaan Lintropi ning värvikaupmees Langi tegevust. Lisaks leiab raamatust ülevaate Türi kaubandustegevuse arenguloost.
ÄRA : 34 Järvamaa pere Siberi-tee
Kaarel Aluoja (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2019
ISBN 978-9949-733-90-3
Kõvaköide, 335 lk
Hind 20€
Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi liige, koolijuht, ajakirjanik ja koduloolane Kaarel Aluoja on aastakümneid kogunud järvalaste küüdilugusid. Käesolevas kogumikus leiab 34 Järvamaaga seotud küüdilugu ning siinsete perede saatusest nõukogude okupatsiooni haardes. Eestis toimepandud võõrvõimu kuriteod, isegi kui need jäävad aega ligi kolmveerand sajandit tagasi, vajavad meenutamist. Nende lugude teadmine aitab meil mõista, kui väärtuslik on vaba ja iseseisev Eesti.
Väikese linna suured mustrid : raamat Paide ajaloolistest interjööridest
Karen Klandorf, Kristiina Ribelus, Viljar Vissel
MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus 2019
ISBN 978-9949-7268-9-9
Kõvaköide, 155 lk
Hind 24€
Paide linnakodu interjööri ajalugu on ühtlasi tapeediajalugu – lummavaid mustreid on Paide vanadest majadest päevavalgele tulnud lugematul hulgal, millest paremik on koondatud värskelt valminud raamatu kaante vahele. Pärast selle meeliköitva kollektsiooniga tutvumist ei paista ükski vana foto enam must-valgena. Ajaloolised interjöörid jutustavad selles raamatus köitva loo, mille peategelasteks on mustrid.
Raamatu näol on tegemist tapeediaabitsaga, kust lisaks mustritele ja ajaloolistele interjöörifotodele leiab ülevaate tapeediajaloost. Tapeedimustrid on dateeritud – analoogiatele, stiilikriitikale ning leiukontekstile tuginedes kümnenditesse jaotatud, mis võimaldab trükist kasutada abivahendina nii interjööride kujundamisel kui ka uurimisel.
Sajand Järvamaa valitsemise ajaloos
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2019
ISBN 9789949733910
Kõvaköide, 143 lk
Hind 12€
Raamat „Sajand Järvamaa valitsemise ajaloos“ on pühendatud Eesti vabariigi ja praeguseks juba tegevuse lõpetanud Järvamaa maavalitsuse ajaloole. Trükis on pühendatud kõigile neile, kes Eesti riigi lõid, selle taastasid ja seda arendavad.
Järvamaa Kaitsepataljon Vabadussõjas
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2018
ISBN 9789949889242
Kõvaköide, 160 lk
Hind 12€
Tegemist on autori kolmanda Vabadussõja ainelise raamatuga, mis käsitleb järvalaste rolli Eesti omariikluse kaitsmise loos. Raamatu „Järvamaa Kaitsepataljon Vabadussõjas" sisuline eesmärk on koos varemilmunud raamatutega "Paide kooliõpilased Vabadussõjas" ja "Järvamaa Eesti Kaitse Liit Vabadussõja ajal" anda ülevaade Vabadussõja ajal Järvamaal valitsenud olukorrast ja rahva meelolust. Elava sissevaate saab Järva Maakonnavalitsuse tegevusest kaitsepataljoni organiseerimisest, eestlaste kaitsetahte tõstmisest ja oma kaitseväe loomisest. Järvamaa Kaitsepataljoni formeerimise tulemusel jäi Paide vaenlasel vallutamata ja raudtee kaitsmisega tagati omariikluse kestmine Vabadussõja ajal.
Maavanem meenutab, meenutame maavanemat
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2017
ISBN 978-9949-733-90-3
Kõvaköide, 96lk
Hind 10€
Raamatus leiab käsitlemist Eesti iseseisvuse taastamise ja selle järgse aja kaheksa maakonnajuhi töö ja tegevus, hõlmates pea kolmekümmet aastat. Raamatu koostaja Henn Sokk kirjutab raamatu eessõnas, et raamat koosneb endiste Järva maavanemate meenutustest ametisse saamisest ja valitsemisajal kordasaadetust. „Neid võib ka lugeda kui maavanemate hilinenud aruandeid rahvale oma ametiaja tööst maakonna elu korraldamisel,” kirjutab Sokk.
Anna Markus. Näitlejanna rännakud elu – ja teatriradadel
Herbert Last (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2017
ISBN 9789949994953
Pehme köide, 56 lk
Hind 5€
Elulooraamat omaaegse Paidega seotud näitlejanna Anna Markus (aastani 1899 Saar; 18. XII 1874 Lahmuse vald – 7. XII 1955 Türi) eluteest. Ta lõpetas Paides saksa tütarlastekooli. Mängis 1896–98 Paides asjaarmastajate trupis, 1900–06 Estonias, 1907–16 ja 1925–28 Vanemuises ning 1916–25 Draamateatris, 1916–19 oli ühtlasi Draamateatri kirjanduslik nõuandja. Tõlkis näidendeid ( Sudermann , Strindberg ), toimetas ajalehe Meie Aastasada joonealust. Oli 1949–55 represseerituna Novosibirski oblastis.
Anna Markuse tegevust on 1936. aastal tunnustatud Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärgiga. Aastatel 1899–1911 oli Anna Markus abielus Jüri Markusega. Ta on kunstiteadlase Elsbet Pareki ema ja vabadusvõitleja ning poliitiku Lagle Pareki vanaema.
Astun tuttavale teele
Hele-Mall Mõttus (koostaja)
Päinurme koduloomuuseum 2016
ISBN 9789949810994
Liimköide, 90 lk
Hind 5€
Päinurme piirkonna külaelu olustiku ainetel valinud luuleraamat. Viiekümnendate aastate
alguses oli meie kultuurielu madalseisus. Väga palju kultuuritegelasi, kirjanikke, luuletajaid jt oli kuulutatud rahvavaenlasteks, vangistatud ja küüditatud. Kui Stalin 1953. aastal suri, siis hingati kergendatult. Hakati jälle koos käima lauluharjutustel ja tehti näitemängu. Igas külas leidus agaraid ja teotahtelisi inimesi, kes said aru, kui tähtis on anda rahvale usku ja lootust jääda iseendaks, eesti rahvaks. Üks sellistest oli ka Hele-Mall Mõttus (1926-1966) – Rutikvere-Päinurme külalaulik. Tema olustikulised salmid on tänapäevases kiires elutempos meeliköitvaks vahepalaks seisatamaks ning mõtisklemaks esivanemate poolt loodule. Oma siiruse ja lihtsusega kannavad need värsiread edasi järvakale omast töökust, paiksusearmastust ja hoolivust kodust ning lähedastest.
Kesk-Eesti pillilood
Lili Välimäe ja Anneli Kenk (koostajad)
Saarra kirjastus 2016
ISBN 9789949978250
Spiraalköide, 40 lk
Hind 8€
Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogrammi raames valminud raamat «Kesk-Eesti pillilood» sisaldab 21 seni avaldamata rahvapillilugu ja väikest ülevaadet siin piirkonnas tegutsenud rahvamuusikutest.
Paide kooliõpilased Vabadussõjas
Henn Sokk (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2015
ISBN 9789949384389
Kõvaköide, 63lk
Hind 7€
Teenekas koduloolane Henn Sokk on taaskord pakkunud rõõmu Järvamaa minevikuloo huvilistele. Autori järjepideva uurimiskire saatel ja abiliste toel on kõvade kaante vahele jõudnud raamat Paide kooliõpilastest Vabadussõjas. Kuigi Vabadussõja temaatikat on eesti ajalookirjanduses rohkelt käsitletud, leidub siiski valgeid laike, mille kohta puuduvad terviklikud ülevaated. Raamatu lehekülgedel 53 kuni 61 on välja toodud Vabadussõjast osa võtnud Paide koolipoiste teadaolevad nimed. „Küsimärgid personaalias on taotluslikud.
Õnnestus välja selgitada ainult 55 Vabadussõjast osa võtnud Paide kooliõpilast-sõdurit – seda on teenimatult vähe, aga õppursõdurid väärivad seda, et teemaga edasi tegeleda,“ lausub Henn Sokk.
Isamaa teenistuses. August Jürmani (Jürima) roll Eesti riigi loomisel ja edendamisel
Ründo Mülts (koostaja)
Päinurme Koduloomuusem 2015
ISBN 9789949385737
Kõvaköide, 204 lk
Hind 5€
AEG ÄRGATA : KAKSKÜMMEND KAHEKSA EESTI RAHVALAULU
Ottilie Kõiva (koostaja)
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014
ISBN 9789949544103
Pehme köide, 111 lk
Hind 11€
Eesti rahvuskultuuri suurmehe, rahvuseepose “Kalevipoeg” looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) ülikooliaegsed õppevaheajad möödusid tema vanemate tolleaegses töö- ja elupaigas Peetri kihelkonnas Viisul.
Aastakümneid hiljem on ta meenutanud, et Järvamaa keskuses Paides kohalike haritlastega suheldes möödusid ta nooruse “tormi ja tungi” aastate säravaimad hetked. Oma ajastu suurkujud – Herder, Knüpffer, Faehlmann – äratasid ka noores Kreutzwaldis huvi rahvaluule vastu. Viisu mõisa ümbruskonnast kirjutas Kreutzwald üles 28 regilaulu, mis olid talle hiljem märkimisväärseks toeks “Kalevipoja” koostamisel. Kreutzwaldil oli õnn kuulda veel elavat regilaulu selle ehtsas esituskeskkonnas. Tõenäoliselt ongi need laulud üles kirjutatud neidudelt kiigeplatsil.
Jüriöö ülestõus ehk nelja kuninga hukk Paides
Terje Truska (koostaja)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2013
ISBN 9789949330195
Kõvaköide, 24 lk
Hind 2€
Jüriöö ülestõusu 670. aastapäevaks valmis muuseumil tegevusvihik algklasside õpilastele
"Jüriöö ülestõus ehk nelja kuninga hukk Paides".
Idee autor ja koostaja on muuseumi omaaegne programmijuht Terje Truska.
Kunstnik Ülle Kuldkepp. Vihik on müügil nii eesti kui inglise keeles. Ingliskeelse versiooni
autor on Tartu Ülikooli tõlkemagistrant Kadri Truska.
Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks
Reet Naber (koostaja)
Tea kirjastus 2012
ISBN 9789949241231
Kõvaköide, 224 lk
Hind 22€
Merendusajaloolase Reet Naberi uurimus “Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!”, mis ilmub “Tuntud ja tundmatu” sarjas rikkalikult illustreerituna admiral Pitka 140. sünniaastapäevaks, on seni mahukaim käsitlus juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud mehe elust, keda võib õigusega nimetada peaaegu ainsaks läbinisti positiivseks kangelaseks Eesti (lähi)ajaloos. Johan Pitka oli üks põhimõttekindlamaid ja energilisemaid Eesti majandusliku ning poliitilise iseseisvuse eest võitlejaid, kel tuli aastakümnete vältel lahinguid lüüa nii leheveergudel, komiteedes kui sõjaväljal. Pitka isikus said harvanähtaval moel kokku suur visionäär, teoinimene ja liider; tema elu oli täis kirge, võitlust ning paradokse. Reet Naber keskendub Pitka biograafias süvendatumalt aastatele 1907–1917, mis seni põhjalikumalt läbi uurimata ning lahti kirjutamata. Sellesse aega langeb eestlaste rahvusliku eneseteadvuse uus tõus, parteide ja seltside tekkimine ning majanduskliima paranemine, milles Johan Pitkal oli eelkõige merenduse teoreetiku ja eestvedajana suur roll.
Järvamaa mõisad. Mis kusagil oli ja mis sellest järel on. Kihelkonniti 2005. aasta
maakonna piirides
Rainer Alas ja René Viljat (koostaja)
Kuma 2009
ISBN 9789985988381
Kõvaköide, 275 lk
Hind 20€
• Rüütli-, kõrval- ja poolmõisad ning pastoraadid kihelkonniti 2005. a maakonna piirides
valdade kaupa
• Lühikokkuvõte hoonestusest ja omanikeringist
• Heraldilise kirjeldusega aadlisuguvõsade vapid
• Asukohakaardid, register
• Huvitavat lisalugemist vanemast trükisõnast
JÄRVAMAA III. LOODUS, AEG, INIMENE
Taavi Pae, Henn Sokk (koostajad)
Eesti Entsüklopeediakirjastus 2009
ISBN 9789985702598
Kõvaköide, 606 lk
Hind 10€
Koguteose JÄRVAMAA III osas käsitletakse kohalike riigiasutuste kujunemist ja kohalikku omavalitsust, organisatsioone ja seltsitegevust, majandust, tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet.
Raamat on valminud Järva maavalitsuse, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Järvamaa omavalitsuste ja veel mitme ametkonna ja asutuse koostöös. Autorite hulgas on nii akadeemikuid, professoreid, õppejõude aga ka ametnikke.
JÄRVAMAA II. LOODUS, AEG, INIMENE
Taavi Pae, Henn Sokk (koostajad)
Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007
ISBN 9789985702598
Kõvaköide, 567 lk
Hind 10€
Koguteose JÄRVAMAA II osa käsitleb humanitaarvaldkondi. Selles on maakonna haridus-
ja kultuurilugu kogu oma mitmepalgelisuses. Põhjalikult on käsitletud Järvamaa hariduselu varajasest keskajast alates. Hinnatavad on ka rahvakultuuri käsitlevad artiklid, sest Järvamaa keelest, toitudest, rahvakalendrist, olustikust, nimedest, rahvarõivastest, arhitektuurist ja muust paikkonnale ainuomasest ei ole kirjutatud üheski teises raamatus.
Järvamaa I Loodus, aeg, inimene
Taavi Pae ja Henn Sokk (koostajad)
Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007
ISBN 9789985702604
Kõvaköide, 568 lk
Hind 10€
Koguteos “Järvamaa” koondab eneses väärtuslikuma osa teabest, mis käsitleb Järvamaa loodust, minevikku ja olevikku. Tinglikult võib öelda, et raamatu kaante vahel on kõik, mida me hetkel Järvamaast teame. Koguteost võib pidada ka maakonna entsüklopeediaks, mis pakub vastust enamikule Järvamaa loodust ja kultuurilugu puudutavatele küsimustele.
Raamat on valminud Järva maavalitsuse, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Järvamaa omavalitsuste ja veel mitme ametkonna ja asutuse koostöös. Autorite hulgas on nii akadeemikuid, professoreid, õppejõude aga ka ametnikke.
TÜRI III : kilde kihelkonna ja linna arengust
Kaarel Aluoja (koostaja)
Kuma 2006
ISBN 9789985968505
Pehmes köide, 175 lk
Hind 10€
Kogumik sisaldab artikleid Türi kihelkonna ajaloo kohta.
Sisu:
Elavad ja unustusse vajuvad nimed Lokuta mõisast ja selle omanikest. Punane aasta Türi kihelkonnas. Türi Tarvitajate Ühisus 1911-1959. Lokuta algkooli algus ja lõpp. Türi apteegi kujunemislugu. Evangeelne vennastekogudus tegutses ka Türil. Vabadussõjas langenute Türi mälestussamba saamisloost. Linnatalude eluolust. Türi saatejaam Saksa okupatsiooni aastail 1941-1944. Türi meteoroloogiajaama ajalugu. Türi kujunes suusahüppekeskuseks. Türi päevapiltnikke aastatel 1895-1945. Mälestusi heast onust Anton Eilartist. Türi linnapea Johannes Lagge ja tema abikaasa Adele. Rahvatantsujuhid Erna ja Ellu Kaasik.
Üks teater kahes linnas
Herbert Last ja Monika-Aino Jõesaar (koostajad)
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 2006
ISBN 9949134625
Pehme köide, 168 lk
Hind 5€
Kutselise teatri arengulugu Narvas ja Paides. Alates 1874. aastast tegutses Narvas «Ilmarise»
lauluselts. 1890. aastast karskusselts «Võitleja» ja 1925/1926. aastast nende ühinemise tulemusena Narva Ühine Teater. 1928. aastal koondati teatrielu «Võitlejasse». 1946. aastast oli teater Paides nimetuse all Narva Teater Paides. Veebruaris 1949 nimetati teater ümber Paide Teatriks. Suleti 1951. aastal.
Järvamaa vaatamisväärsusi
Henn Sokk (koostaja)
Järva Maavalitsus 2003
Pehme köide, 79 lk
Hind 10€
Raamat on koostatud Järvamaa vaatamisväärsusi tutvustava kartoteegi alusel, millest on olnud abi ka maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ning trükise ”Järvamaa maastikud” koostamisel.
Koondatud andmebaasi, samuti raamatu lõpus olevat kirjanduse loendit saavad edukalt kasutada üld- ja detailplaneeringute koostajad, valgalade majanduskavade koostajad, kaitsekorralduskavade koostajad, infrastruktuuride planeerijad, turismiga tegelejad, matkajad, kodu-uurijad jt. oma tööde ühe allikmaterjalina.
