juuli 10, 2023
Paide vallitorni taevagaleriis on avatud Paide juurtega kunstniku Eva Jänese näitus „Järvamaa maastikud“. Näituse kohta on mõtted kirja pannud kunstiteadlane Maire Toom. “Eva Jänes on taaskord jõudnud oma maalidega lapsepõlve linna. Paide Vallitorni kõige kõrgemal korrusel on avatud ta 20 maalist koosnev näitus. Esitus mõjub terviklikult. Seekordsel näitusel on kunstnik leidnud ainet kahest valdkonnast – loodusest ja noorusaja mälestustest. Siin on Järvamaa suvine loodus oma roheliste heinamaade, siniste ojade ja väikeste metsajärvedega. Maalimislaad on pehme, otsekui paitav, tundlikult valguspeegeldusi jälgiv (Rohelised niidud, Peegelduv põõsastik). Ent loodusmotiiv võib anda tõuget ka müstilisemateks lahendusteks, kutsudes vaatajat vaimuilma radadele. Kui ta on valmis andma oma fantaasiale ruumi võib ta näha nii veehaldja kuju võtvat purskavat allikat kui ka aimatavat teispoolsust (“Lumepilv hingedepäeval”) ning mõtlema kaasa legendile (“Järvamaa loomine”). Oma selle näituse loodusmaalides kasutab kunstnik vaid leebet deformatsiooni, et säiliks võimalikult ehe emotsioon.
Eva Jänese vabaloomingule tervikuna on aga omasem eneseväljendus geomeetriliste kujundite kaudu. Detailselt väljajoonistatud jutustusi siit ei leia. Sellise väljenduslaadini jõudmine on kulgenud igati loogilist rada pidi. Juba kunstiinstituudi päevil sai talle omasemaks suurt üldistust eeldav monumentaalmaal. Selles valdkonnas valminud arvukaist töödest on erilist tähelepanu pälvinud 1978.a. valminud tolleaegse Põdrangu sovhoosi saali kujundus oma hoogsa ja jõulise taimornamentika stilisatsiooniga. Nii on igati ootuspärane, et kui kümme aastat hiljem muutus kunstniku peamiseks tegevusalaks vabalooming, süvenes ta üha enam geomeetriliste pindade-rütmide ja värvilahenduste abstraktsesse ja üldistusjõulisse maailma. See vormi- ja värvimäng, mis kunstniku kätt ja silma juhib, lähtub aga alati kindlast mõttest ja emotsioonist. Vaatajale on esmaseks teejuhiks tööle pandud pealkiri. Ja edasine jääb juba tema otsustada kas ja kuipalju lubab ta oma kujutlusvõimel kaasa minna kunstniku poolt pakutavaga või tekivad tal hoopis teistsugused ja võimalik et mitte vähem huvitavad mälupildid. Nii pole ka Eva Jänese omaaegse Paide meenutustest sündinud maalides konkreetset äratuntavust, on vaid värvide-rütmide maailm. Ja see maailm on värviline, täis erinevaid meeleolusid, soove, unistusi, pürgimusi. Mõnikord on valdavalt rõõmsavärvilisse koloriiti sekkunud ka rasked mustad pinnad… Aga kes teab, ehk on nad siin hoopis selleks, et erksad värvid pääseksid paremini mõjule (nagu see on ju ka mälestustega). Ent see on vaid üks võimalik lähenemisnurk. Hoopis teistele radadele võib jõuda kui lähtuda kunstniku poolt pakutud arhitektuurile viitavast vihjest – Albus Lapis (selle valdkonna kõige ilmsemaks esindajaks on maal “Hüljatud paemurd”).
Mõnikord on huvitav otsida ja leida näituselt üks töö, mis antud hetkel kõige enam kõnetab. Minu jaoks sai selleks lihtsa pealkirjaga maal “Aravete”. Harmooniline kompositsioon, tundlikult helklevad, üksteisest läbikumavad maalipinnad kutsuvad kaasa. Aga kui meenutada äsjast suursündmust, siis saab siingi öelda “mina otsin ja sina otsid, igaüks leiab oma”, sest nii kunst kui kunsti vaatamine on vaba, loominguline tegevus. ”
Väljapanek jääb avatuks kuni 6. augustini. Külastamisvõimalus Ajakeskuse Wittenstein lahtiolekuaegadel E-P kell 10.00 – 18.00. Rohkem infot +372 58502001
juuli 10, 2023
Wittensteini Tegevusmuuseumis on avatud uus näitus “Kaisukarud Heli Männi erakogust”. Väljapanekus eksponeeritud sajad mõmmikud annavad ülevaate mänguasjade arenguloost viimase saja aasta jooksul. Näitusel eksponeeritud karude kollektsiooni omanik on kunstnik ja õpetaja Heli Mänd. Mänguasjade kollektsioneerimisega alustas ta 2000. aastal. Oma rikkaliku kollektsiooni põhjal on ta koostanud arvukalt näituseid. Praegune näitus on alates 2000. aastast 155. Käesoleval näitusel on eksponeeritud umbes 300 erinevat karu.
Miks karud? Eelmisel aastal möödus 120 aastat Teddy Beari mängukaru sünnist. Vanimad karud näitusel on lambanahksed mõmmid I Eesti Vabariigi ajast. Haruldasemad on Saksamaalt või Inglismaalt pärit kaisukarud. Koguja lemmikuks on lapsepõlvest pärit plüüskattega kaisukarud ja tantsivad karud. Suurem osa väljapanekust on 70-80ndatel NSVL toodetud või välismaised mõmmikud, aga leidub ka päris kaasaegseid. Seega pakub väljapanek vaatamist ja äratundmisrõõmu erinevas eas vaatajatele.
Näitus on avatud kuni 27. juulini 2023.
mai 15, 2023
20. mail 18.00-23.00
Uues Wittensteini Tegevusmuuseumis
Kell 18.00–23.00 on külastajatele avatud apteekide ajaloo püsinäitus, rohupood ja Dr. Hesse ravikoda. Tutvuda saab Eesti vanima säilinud apteegi alase püsinäitusega ja uudistada rohupoes leiduvat tootevalikut. Ravikojas saab lahata laipa. Sissepääs tänavaäärsest uksest.
Muuseumi hoovil pakub kohvik Uskumatu hõrke maitseid.
Ajakeskuses Wittenstein (tornis Veski 11, Paide)
Kell 20.00 Paide vallitorni taevagaleriis kunstnik Raija Merilä näituse „Paide vanad majad kunstis“
Kell 21.00 Esitleme Paide ordulinnuse vastvalminud maketti
Kell 22.00 Ajakeskust (Paide vallitorn) tutvustav öörännak
Sissepääs tegevusmuuseumisse ja ajakeskusesse 1€
Lisainfo
Ründo Mülts
56682165
mai 12, 2023
Wittensteini Tegevusmuuseumis on avatud uus näitus “Kaisukarud Heli Männi erakogust”. Väljapanekus eksponeeritud sajad mõmmikud annavad ülevaate mänguasjade arenguloost viimase saja aasta jooksul. Näitusel eksponeeritud karude kollektsiooni omanik on kunstnik ja õpetaja Heli Mänd. Mänguasjade kollektsioneerimisega alustas ta 2000. aastal. Oma rikkaliku kollektsiooni põhjal on ta koostanud arvukalt näituseid. Praegune näitus on alates 2000. aastast 155. Käesoleval näitusel on eksponeeritud umbes 300 erinevat karu.
Miks karud? Eelmisel aastal möödus 120 aastat Teddy Beari mängukaru sünnist. Vanimad karud näitusel on lambanahksed mõmmid I Eesti Vabariigi ajast. Haruldasemad on Saksamaalt või Inglismaalt pärit kaisukarud. Koguja lemmikuks on lapsepõlvest pärit plüüskattega kaisukarud ja tantsivad karud. Suurem osa väljapanekust on 70-80ndatel NSVL toodetud või välismaised mõmmikud, aga leidub ka päris kaasaegseid. Seega pakub väljapanek vaatamist ja äratundmisrõõmu erinevas eas vaatajatele.
Külastamisvõimalus on muuseumi lahtiolekuaegadel K-P 10.00-18.00. Näitus jääb avatuks kuni 3. septembrini.
Wittensteini Tegevusmuuseum
mai 7, 2023
Ajakeskuse Wittenstein/Järvamaa muuseumi juures tegutseva Järvamaa rahvarõiva nõuandekoja eestvedamisel saab lehekuul Paides näha värvikirevat Eesti rahvakunsti. 9. mail (teisipäeval) algusega kell 14.30 avatakse Wittensteini tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9 ja 11) näitus „Naiste kirivööd, meeste vööd“. Eesti rahvapärased vööd kuulusid nii naiste kui ka meeste rõivastuse juurde ja nende valmistamisel kasutati erinevaid materjale ning erinevaid tehnikaid. 9. mail avatavas väljapanekus on esindatud Järvamaa muuseumi varasalvest pärinevad vööd. Lisaks saab näha nõuandekoja kirivöö tegemise kursusel osalenute lõputöid.
Vööd on Eesti rahvakunsti üheks omapärasemaks ja ühtlasi ka arvukamaks esemeliigiks. Vööde ja paelte rohkuse tingis nende küllaltki erinevad kasutamisviisid, üldine kudumisoskus ja siit tulenev vöö- ja paelaliikide mitmelaadsus, ornamendi värvi- ja variandirohkus. Rõivastuse üksikosadest on vööd arvatavasti ühed vanemad. Nende tähtsaimaks ülesandeks oli rõivaste kinnitamine, olid nad ju oluliseks väikedetailiks nii igapäevase kui ka piduliku rõivastuse juures. Vöö külge kinnitati omakorda tarbeesemeid ja ehteasju. Keha toetamise funktsioon seostas vööd rahvameditsiiniga. Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht Eesti rahvatraditsioonis, mille tõttu vööd kujunesid eesti käsitöö- ja rahvakuntsitoodete silmapaistvaks esemeliigiks.
Väljapanek jääb avatuks kuni 31. maini. Külastamisvõimalus muuseumi lahtiolekuaegadel K-P kell 10.00 – 18.00. Teistel aegadel eelneval kokkuleppel.
Lisainfo
Ründo Mülts
SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum
56682165
