aug. 16, 2023
18. augustil (reedel) algusega kell 17.00 esitletakse Wittensteini Tegevusmuuseumis raamatut Järvamaa mõisatest. Maalilisel Järvamaal leidub uhkeid härrastemaju ja põliseid parke, suurejoonelisi losse, nagu Väinjärve või Kolu, tõelisi aadlipaleesid, nagu Roosna-Alliku, Purdi või Aruküla, kunagist hiilgust meenutavaid varemeid, nagu Mäo, ning salapäraseid või isegi süngeid ja ebamaiseid mõisarahulaid ja kirikaedu.
Rikkalikult illustreeritud raamat kirjeldab nii Järvamaa omaaegseid pärleid kui ka praeguseks pea unustusse vajunud paiku, vanadelt fotodelt õhkumas igale mõisale ainuomast hõngu.
Raamatu autori, põlise järvaka Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena „Hiiumaa mõisad“ ning „Tallinna mõisad ja mõisakesed“.
Paides toimuval esitlusel on kohal raamatu autor Alo Särg ja kirjastus Argo. Raamat esitluse päeval müügil soodushinnaga. Võimalus soetada ka teisi sama autori raamatuid.
Lisainfo
Ründo Mülts (56682165)
aug. 8, 2023
Arvamusfestival toimub 11.-12. augustini Paide vallimäel. Wittensteini Tegevusmuuseum ja Ajakeskus Wittenstein (torn) on terve päeva 10st 18ni avatud. Kui rahvast jätkub, siis ka kauem. Osaleda saab põnevates meistrite õpitubades, rännata läbi öise Paide linna ja nautida kaunist klaverikontserti. Mõlemal päeval tegutseb tegevusmuuseumis Järvamaa rahvarõiva nõuandekoda. Ajakeskuse torni tipus on avatud restoran Ajastute Toidud ja Wittensteini Tegevusmuuseumis pakub hõrke maitseid Wittensteini Kõrts.
*11. augustil
Kell 14.00 Rahvameditsiini töötuba Wittensteini Tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide). Töötuba viib läbi taimetark Jana Olesk.
Kell 15.00 Sepikoja õpituba Wittensteini Tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide). Töötuba viib läbi Sepp Tõnu Traks.
Kell 16.00 Fotograafia õpituba Wittensteini Tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide). Töötuba viib läbi Rene Viljat.
Kell 19.00 Klaverimuusika õhtu veini degusteerimisega Ajakeskuses Wittenstein (vallitorn). Esineb pianist Liliane Reiljan. Avatud on ajakeskuse restoran Ajastute Toidud. Täispilet koos veinide degusteerimisega 20 €. Pensionäri pilet koos degusteerimisega 15 €.
Kell 23.00 Müstiline öörännak Paide vanalinnas Ründo Mültsiga
*12. august
Kell 14.00 Apteegi napsude õpituba Wittensteini Tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide). Töötuba viib läbi taimetark Jana Olesk.
Kell 15.00 Hõbeehte valmistamise õpituba Wittensteini Tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide). Töötuba viib läbi hõbedameister Anne Reinberg.
Kell 16.00 Pakutrüki õpituba Wittensteini Tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9/11, Paide). Töötuba viib läbi Tertu Raudkivi.
aug. 3, 2023
Nukumajad pärinevad kollektsionääri Heli Männi kogust. Just mänguasjade kaudu on vahva lastele ajalugu tutvustada.
Tule ja piilu eriilmelistesse nukumajadesse! Näitusel näeb nii vanemaid kui moodsamaid maju.
Näitust saab külastada tegevusmuuseumi avamisaegadel E-P 10.00-18.00!
Rohkem infot: +372 5568 3760. Wittensteini Tegevusmuuseum (Tallinna tn 9/11, Paide)
juuli 20, 2023
Kohal on palju osavaid Järvamaa käsitöömeistreid: ● Türi Käsitöötuba – Imbi Karu, Kaie Karu käsitöö ja õpitoad ● Nahakunsti stuudio – HeLing Hele Kingisepp nahast käsitöötooted ja nahameistri õpituba ● OÜ Kangaspuu – Margot Marks käsitöö ● Anu Valdsalu käsitöö ● Ollepa käsitöötuba – Annely Meerbach lauatelgedel õpituba ● Türi Aianduse ja Mesinduse Selts – Lii Kald, Terje Martsep, (Pille Marrandi) käsitöö ja õpituba; ● Laivi Kaljas käsitöö; ● Kazimiera Vellamaa taimsest materjalist meisterdamine (nt vahtralehtedest kübara õpituba);
● Anne Reinberg hõbedameistri õpituba, autoriehted ● Natalja Haug – tikkimine, masintikand, käsitöö ● Reet Meimre – vokil ketramine ●Källomäe talu rahvameditsiini tooted – Jana Oleski salvid, tinktuurid ● Müügil ka KiKu Disain ehted
Kojad on avatud 10.00-18.00 ja terve päeva jooksul saab osaleda põnevates meistrite töötubades. Kõhutäidet pakub Wittensteini Kõrts. Kes soovib veel oma tooteid tutvustama tulla, siis palume ühendust võtta Anne Reinbergiga: 529 6492
juuli 10, 2023
Paide vallitorni taevagaleriis on avatud Paide juurtega kunstniku Eva Jänese näitus „Järvamaa maastikud“. Näituse kohta on mõtted kirja pannud kunstiteadlane Maire Toom. “Eva Jänes on taaskord jõudnud oma maalidega lapsepõlve linna. Paide Vallitorni kõige kõrgemal korrusel on avatud ta 20 maalist koosnev näitus. Esitus mõjub terviklikult. Seekordsel näitusel on kunstnik leidnud ainet kahest valdkonnast – loodusest ja noorusaja mälestustest. Siin on Järvamaa suvine loodus oma roheliste heinamaade, siniste ojade ja väikeste metsajärvedega. Maalimislaad on pehme, otsekui paitav, tundlikult valguspeegeldusi jälgiv (Rohelised niidud, Peegelduv põõsastik). Ent loodusmotiiv võib anda tõuget ka müstilisemateks lahendusteks, kutsudes vaatajat vaimuilma radadele. Kui ta on valmis andma oma fantaasiale ruumi võib ta näha nii veehaldja kuju võtvat purskavat allikat kui ka aimatavat teispoolsust (“Lumepilv hingedepäeval”) ning mõtlema kaasa legendile (“Järvamaa loomine”). Oma selle näituse loodusmaalides kasutab kunstnik vaid leebet deformatsiooni, et säiliks võimalikult ehe emotsioon.
Eva Jänese vabaloomingule tervikuna on aga omasem eneseväljendus geomeetriliste kujundite kaudu. Detailselt väljajoonistatud jutustusi siit ei leia. Sellise väljenduslaadini jõudmine on kulgenud igati loogilist rada pidi. Juba kunstiinstituudi päevil sai talle omasemaks suurt üldistust eeldav monumentaalmaal. Selles valdkonnas valminud arvukaist töödest on erilist tähelepanu pälvinud 1978.a. valminud tolleaegse Põdrangu sovhoosi saali kujundus oma hoogsa ja jõulise taimornamentika stilisatsiooniga. Nii on igati ootuspärane, et kui kümme aastat hiljem muutus kunstniku peamiseks tegevusalaks vabalooming, süvenes ta üha enam geomeetriliste pindade-rütmide ja värvilahenduste abstraktsesse ja üldistusjõulisse maailma. See vormi- ja värvimäng, mis kunstniku kätt ja silma juhib, lähtub aga alati kindlast mõttest ja emotsioonist. Vaatajale on esmaseks teejuhiks tööle pandud pealkiri. Ja edasine jääb juba tema otsustada kas ja kuipalju lubab ta oma kujutlusvõimel kaasa minna kunstniku poolt pakutavaga või tekivad tal hoopis teistsugused ja võimalik et mitte vähem huvitavad mälupildid. Nii pole ka Eva Jänese omaaegse Paide meenutustest sündinud maalides konkreetset äratuntavust, on vaid värvide-rütmide maailm. Ja see maailm on värviline, täis erinevaid meeleolusid, soove, unistusi, pürgimusi. Mõnikord on valdavalt rõõmsavärvilisse koloriiti sekkunud ka rasked mustad pinnad… Aga kes teab, ehk on nad siin hoopis selleks, et erksad värvid pääseksid paremini mõjule (nagu see on ju ka mälestustega). Ent see on vaid üks võimalik lähenemisnurk. Hoopis teistele radadele võib jõuda kui lähtuda kunstniku poolt pakutud arhitektuurile viitavast vihjest – Albus Lapis (selle valdkonna kõige ilmsemaks esindajaks on maal “Hüljatud paemurd”).
Mõnikord on huvitav otsida ja leida näituselt üks töö, mis antud hetkel kõige enam kõnetab. Minu jaoks sai selleks lihtsa pealkirjaga maal “Aravete”. Harmooniline kompositsioon, tundlikult helklevad, üksteisest läbikumavad maalipinnad kutsuvad kaasa. Aga kui meenutada äsjast suursündmust, siis saab siingi öelda “mina otsin ja sina otsid, igaüks leiab oma”, sest nii kunst kui kunsti vaatamine on vaba, loominguline tegevus. ”
Väljapanek jääb avatuks kuni 6. augustini. Külastamisvõimalus Ajakeskuse Wittenstein lahtiolekuaegadel E-P kell 10.00 – 18.00. Rohkem infot +372 58502001
juuli 10, 2023
Wittensteini Tegevusmuuseumis on avatud uus näitus “Kaisukarud Heli Männi erakogust”. Väljapanekus eksponeeritud sajad mõmmikud annavad ülevaate mänguasjade arenguloost viimase saja aasta jooksul. Näitusel eksponeeritud karude kollektsiooni omanik on kunstnik ja õpetaja Heli Mänd. Mänguasjade kollektsioneerimisega alustas ta 2000. aastal. Oma rikkaliku kollektsiooni põhjal on ta koostanud arvukalt näituseid. Praegune näitus on alates 2000. aastast 155. Käesoleval näitusel on eksponeeritud umbes 300 erinevat karu.
Miks karud? Eelmisel aastal möödus 120 aastat Teddy Beari mängukaru sünnist. Vanimad karud näitusel on lambanahksed mõmmid I Eesti Vabariigi ajast. Haruldasemad on Saksamaalt või Inglismaalt pärit kaisukarud. Koguja lemmikuks on lapsepõlvest pärit plüüskattega kaisukarud ja tantsivad karud. Suurem osa väljapanekust on 70-80ndatel NSVL toodetud või välismaised mõmmikud, aga leidub ka päris kaasaegseid. Seega pakub väljapanek vaatamist ja äratundmisrõõmu erinevas eas vaatajatele.
Näitus on avatud kuni 27. juulini 2023.
