Kõrvemaa maastikukaitseala
Kõrvemaa maastikukaitseala hõlmab 204 ruutkilomeetrit ja on rikas kaitsealuste taimede poolest. Lisaks haruldastele taimedele pesitseb Kõrvemaal rida haruldasi linnuliike, näiteks kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg.
Huvilistele on Kõrvemaa loodusega tutvumiseks rajatud matkarajad: Simisalu-Matsimäe, Tammsaare (Vargamäe)-Järva-Madise ja Noko-Kakerdaja järv.
Valgehobusemägi on Kõrvemaa kõrgeim ripp (107 meetrit) ja 1976. aastal püstitati sinna 28 meetri kõrgune vaatetorn. Muistendi järgi puhanud Kalevipoeg siin künniväsimust, hundid hiilinud tema valge hobuse kallale ja murdnud selle maha. Hobuse kerest saanudki Valgehobusemägi, poolelijäänud künni tõttu aga ollagi maastik mühklik.
Rohkem infot: www.korvemaakaitseaala.ee.
A. H. Tammsaare Muuseum
Eesti tuntuima kirjandusklassiku Anton Hansen-Tammsaare sünnikodus Vetepere külas avati muuseum 1958. aastal. Kompleksi kuuluvad elumaja, ait ja rehielamu, laut ning saunikute hooned. Neis hoonetes on eksponeeritud «Tõe ja õiguse» aegne elu-olustik. Endises elumajas on kirjaniku elu ja loomingut tutvustav näitus.
Suviti toimuvad mitmed üritused, väga populaarsed on vabaõhu teatrietendused. Muuseumi juurest algavad jalgsimatka rajad Kõrvemaa loodusesse.
Rohkem infot: www.tammsaare.albu.ee.
Paide Vallitorn – Ajakeskus Wittenstein
PAIDE VALLIMÄEL asuvasse torni on rajatud interaktiivne Ajakeskus Wittenstein. Ajamasina(lift) abiga läbi torni üheksa korruse ja kaheksa ajastu reisides saab ajarändur tutvuda eluga muinasajal, istuda ühes lauas Järvamaa foogtiga, läbida nõiatesti ning teha lõbusõitu tsaariaegse postitõllaga. Eesti Wabariigi korrusel jalutada mööda linnapromenaadi ning okupatsioonikorruselt viib stagna-aegne rong ajaränduri taasiseseisvunud Eestisse. Kõike seda ja paljut muudki vürtsitavad heli- ja valgusefektid, videoprogrammid ning illusioonid.
Rohkem infot: www.wittenstein.ee
Eesti Piimandusmuuseum
Piimandusmuuseum on loodud 1976. aastal Eesti esimese ühispiimatalituse meiereisse Imaveres. Külastajatele avati muuseum 14. juulil 2001. Püsiekspositsioon hõlmab piimandusajalugu Eestis läbi aegade. Eesti piimatoodete maitsmine, või või jäätise valmistamise töötuba.
Rohkem infot: www.piimandusmuuseum.ee.
Järva-Jaani tuletõrjeseltsi muuseum
Tuletõrjeseltsi muuseum asub Järva-Jaanis Pikk tänav 24 endise pritsikuuri ruumides. Eksponeeritud on tuletõrjeajalugu läbi sajandite, sealhulgas mitmed restaureeritud tuletõrjeautod. Atraktiivsust lisab võimalus tellida show-üritusi, kus peategelasteks on priitahtlikud pritsimehed. Populaarsust on kogumas ka nõukogudeaegsed sõidu- ja veomasinad vanade autode varjupaigas.
Rohkem infot: www.jjts.ee.
Järvamaa mõisad
Albu, Laupa, Roosna-Alliku ja Sargvere mõisahooned on restaureerimisel või restaureeritud ning töid teostades on lähtutud põhimõttest taastada interjöör originaalilähedaselt. Praegu asuvad mõisates põhikoolid, mis suveperioodil on avatud turistidele.
Järva-Madise kodakirik
Järva-Madise ühelööviline kodakirik on üks väiksemaid Eestis. Ainulaadsed on jumalakoja raidportaalid. Sisustuses on eriti väärtuslikud 17. sajandist pärinevad võidukaare grupp, altar ning kantsel. Käärkambris asub Järvamaa kirikutest ainus kivisse raiutud piscina – püha kätepesemise anum.
Rohkem infor: www.teelistekirikud.ekn.ee.
Endla looduskaitseala
Järvamaa piirides asuvat Norra-Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit tunnis). Inimtegevusest puutumata alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Kilomeetripikkusele Sopa ojale lähteks oleva Sopa allika lehtri sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. Tegemist on sügavaima allikaga Eestis. Võllingi allikas on Eesti üks veerikkamaid. Vilbaste allikad pakuvad unikaalset vaatepilti: allika põhjast keeb paarikümne sentimeetri ulatuses üles liivapilv, mis sisaldades allikalubja terakesi, annab veele rohekassinise värvi.
Piirkonnas leidub mitmeid haruldasi ja kaitse all olevaid taimi – kaunist kuldkinga ja pruunikat pesajuurt, soo-neiuvaipa ja teisi.
Rohkem infot: www.endlakaitseaala.ee.
Türi
Tulles kevadpealinna Türile avastate ilusa aedlinna, kus on palju rohelust – pargid, hooldatud puiesteed ja kaunite koduaedade ilu. Puhkuseks sobib kena tehisjärv või kanuumatk Pärnu jõel. Sisse tasub astuda muuseumide majja, kirikusse ning külastada käsitöölaata ja Resa Tiitsmaa’s stuudiot. Süüa-juua pakuvad lisaks Kadri Tare, Külla Jürile ka Eesti ainus õmblusteemaline restoran Saara Kohvituba.
Türil asub ka Eesti Ringhääligumuuseum mis sai laiemalt tuntuks pärast 1937. aastat, mil valmis tol ajal Euroopa moodsaima antennimastiga raadiosaatejaam. Muuseumi püsinäitused ja ajutised väljapanekud tutvustavad rahvusringhäälingu ajalugu ja arengut regulaarsete raadiosaadete algusest 1926. aastal kuni tänapäevani.
Rohkem infot: www.tyri.ee.
Kilplaste teemapark
Müüsleri endisesse mõisaparki rajatakse Kilplaste teemaparki, mis kujutab endast omanäolist laste ja noorte mängu- ja spordiväljakut. Enamus objekte ka atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega.
Rohkem infot: www.kilplased.ee