Tuntud inimesi Järvamaalt
Tuntud inimesi Järvamaalt
August Jürima (a-ni 1937 Jürman)
Lapsepõlv
Isa Mart oli tuline eestimeelne peremees, kes oli üheks iseseisva Eesti Vabariigi loomise mõtte algatajaks Vaalis.
Alghariduse sai August Vaali vallakoolis, seejärel Paide linnakoolis ja Tartu Treffneri gümnaasiumis. Õpilaspõlves võttis ta Tartus osa 1904. aastal asutatud põrandaaluse õpilasühingu Amicitia tööst. 1905. aasta detsembris osales Eesti Vabariigi väljakuulutamisest Vaalis. Isa Mart ja vend Voldemar koos teiste mõttealgatajatega lasti Koerus jõululaupäeval maha, August vabastati karistusest alaealisuse tõttu.
Elukäik aastatel 1910 - 1917
Pärast isa surma jätkas August koos emaga talu korrashoidmist ja ühistegevusest osavõtmist.
1910. aastal oli koos teiste Vaali ja Abaja talumeestega Udeva Ühispanga asutaja.
Kõrghariduse omandas Saksamaal Königsbergi ülikooli põllumajandusosakonnas, mille lõpetas 1914. aastal.
Üliõpilasena töötas Liivimaa Põllumeeste Keskseltsis agronoomilise nõude alal.
Teeninud I maailmasõja ajal agronoomilise tehnikuna Peterburis laskemoona valmistamise vabrikus, siirdus ta 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel Põhja-Liivimaa põllumeeste keskseltsi teenistusse.
Ametikohad aastatel 1917 - 1919
1917 – 1918 oli Pärnumaa agronoom.
Alates 1917, kuulus Eesti Maarahva Liidu asutajate hulka ja esindas seda Asutavas Kogus ( 1919-20).
1918. aastal oli Pärnu Maavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja.
1918. aasta veebruaris korraldas August Jürima Pärnu trükikojas Tallinnast saadud Eesti iseseisvuse manifesti käsikirja trükkimise ja laiali jaotamise. 23. veebruaril sai Pärnu esimeseks kohaks, kus Eesti iseseisvus välja kuulutati.
1919. aastal oli ta Ajutise Valitsuse komissar Pärnumaal ja korraldas ühtlasi kaitset enamlaste vastu. Sama aasta detsembris osales ta Asutavas Kogus maaseaduse väljatöötamisel;
Ametikohad aastatel 1921 - 1940
1922 – 27 Maapanga nõukogu esimees.
1923 – 25 Järva maakonnanõukogu liige.
1923 – 28 Tallinna Majandusühisuse juhatuse liige.
1926 – 27 Eesti Panga nõukogu liige.
1928 – 36 Põllumeeste Keskpanga asutajaid ja juhatuse esimees.
1928 – 31 Pikalaenu Panga nõukogu liige.
1929 – 31 Eesti Vabariigi teedeminister.
1931 Eesti Vabariigi põllutöö- ja majandusminister.
1932 – 33 Eesti Vabariigi majandusminister.
1934 – 40 Eesti Maakrediitseltsi juhatuse liige ja esimees.
1935 – 38 Riigi Majandusnõukogu president.
1935 – 40 Rotary klubi president.
1936 – 40 Põllutöökoja esimees.
1938 üleriiklik maanoorte vanem.
1939 – 40 viimases Eesti Vabariigi valitsuses oli August Jürima siseminister, ühtlasi sisekaitse ülem ja peaministri asetäitja vastutaval ametikohal kuni 1940. aasta juunipöördeni.
Okupatsiooniaeg ja arreteerimine 1940 - 1942
1942. aasta 15. augustil suri August Jürima Kirovi oblasti Vjatlagi vangilaagris.
Kuna kalmu koht on teadmata, siis paigaldasid tema lähedased ja tänulik Järvamaa rahvas August Jürima 125. sünniaastapäeval 23.VIII 2012. a Jürmanite perekonna hauatähisele Koeru kalmistul tema nimega mälestusplaadi.