Hoiame traditsioone ja suurendame oma väge!

Järgmisel aastal tähistame „Eesti Vabariik 100“ raames jüriöö ülestõusu 675. aastapäeva suurejoonelisemalt. Paanis on ühine ettevõtmine kaitseliidu, Pärnu muuseumi, ERM-i, Tallinna linnamuuseumi ja SA-ga Virumaa Muuseumid. Tahame saata Paide vallitornist tõrvikute märgutule nelja suunda 100 km kaugusele: Tallinna, Pärnusse, Tartusse ja Rakverre. Selleks vajame üle 3000 vabatahtliku tulehoidja, kes väärtustavad meie ajalugu. Ürituse eesmärk on hoida traditsioone ja tähistada ühiselt esivanemate tähtsamat püha, uue alguse püha – jüripäeva; elustada vanade eestlaste tavasid ning suurendada eesti rahvuse sisemist väge.

Varasem maahingamispäev oli kevade ja kevadtööde algus, tähistas uue elu algust. Juba muinasajal tähistati seda karjalaske- ja künnipäevana, tehti lõket ja lärmi, peletades nii tumedaid jõudusid eemale. Tõrjuti hunte karjast eemale – hundi suu seoti kinni, pühitseti karjane ametisse –, maagiliste tegevuste ja ussisõnadega loodeti tagada tervis, vilja- ja karjaõnn. Ristiusu tulekuga Eestimaale ühendati varasemad pühad kirikukalendri Püha Jüri päevaga ja seda hakati kutsuma jüripäevaks. Püha Jüri (Gregorius) oli sõjameeste kaitsepühak, kristlaste võidu sümbol paganate üle. Seda päeva tähistavad paljud rahvad, väärtustamaks oma võite ja kinnitamaks usku oma võitmatusse.

Kuni 19. sajandi alguseni oli meie esivanematel ainult üks päev vabadust aastas: jüripäeval tohtis talupoeg mõisniku juurest teise mõiniku teenistusse minna. Jüripäev muutus suureks kolimispäevaks, vanade teenistuslepingte lõppemise ning uute sõlmimise päevaks. Nüüd tähistame jüripäeva kui vabaduse ja võidu päeva.

Jüripäev on maarahva päev. Aga ka linnas elades peame me meeles pidama talupojatarkust ja oma päritolu. Teeme seda jüripäeval Paides!